Sisu
Kristus paastus, Buddha paastus, Pythagoras paastus... Neil paastutel oli aga hoopis teine eesmärk kui paljudel meist. Kas nälgimine on tõesti hea viis kiiresti kaalust alla võtta ja detox teha?
Tänapäeval, kui toit on saadaval peaaegu kõikjal ja igal ajal, teeme ahnitsemise pattu sagedamini. Õhtusöögi söömiseks ei pea minema põldudele kartuleid kaevama ega jooksma läbi metsa ulukite küttimiseks. Piisab, kui tellida eine telefoni teel või külastada lähimat poodi või baari. Selle tulemusena sööme liiga palju ja seetõttu mitte ainult ei võta kaalus juurde, vaid tunneme end ka süüdi. See alandab meie enesehinnangut ja rikub tuju. Appi tuleb näljastreik. Ja mitte ainult tarbetutest kilogrammidest vabanemiseks, vaid ka kahetsustundest. See on nagu patukahetsus, mis laseb sul patust puhtaks saada. Aga kas see on tervislik?
Puhastamine nälgimisega
Alates aegade koidikust on inimene end mitmel viisil puhastanud, et oma süütundest vabaneda. Peaaegu kõigis kultuurides on olemas vaimse uuenemise riitused – pesemine, põletamine, suitsutamine. Need on parim vahend vigadest või tegematajätmistest tingitud kahetsuse vastu ja võimaldavad seetõttu end mugavamalt tunda. Ka paastumine on selline rituaal. Kristus paastus kõrbes 40 päeva ja 40 ööd. Seda tegi ka Buddha. Nälgimist kasutasid Hiina, Tiibeti, Araabia, Kreeka ja Rooma targad. Pythagoras paastus kord aastas 10 päeva. Hippokrates ei lubanud haigetel süüa enne, kui ilmnesid esimesed paranemismärgid. Paastumine toimub kõigis religioonides erineva piiranguga. Meie Euroopa kristlikus traditsioonis algab paastumine pärast talve, mille ajal tähistame rikkalikult karnevali, ja kestab lihavõttepühadeni. Siis piirame oma toitu, jätame välja liha või maiustused. Moslemid ei söö ramadaani ajal terve päeva, nad teevad seda alles pärast päikeseloojangut. Ka religiooni kõrval, soovides vabaneda kollektiivse patu tagajärgedest, milleks on keskkonna saastamine, lõpetame mõneks ajaks söömise, et puhastada keha kahjulikest sigadest, mille on kaasa toonud põllumajanduse ja loomakasvatuse areng. Selle eesmärk on kaitsta meid vähiepideemia eest, mille põhjused arvatakse olevat samuti tsivilisatsiooni arengus.
Paastumise teoreetikud
Proponents of natural medicine claim that starvation frees the body from toxins, harmful deposits and excess cholesterol. Those who used it assure that hunger heals, rejuvenates and prolongs life. Its operation affects both every single cell and the psyche. One of the most famous promoters of starvation treatment, GP Malakhov, a TV presenter, promoter of a healthy lifestyle, author of many publications on natural methods of healing the body and self-healing, explains the stages of fasting in his book “Healing Fasting”. First, the body gets rid of stagnant water, table salt and calcium salts. Then the diseased tissue, abdominal fat and muscles are used up.
Małachowi sõnul on see autolüüsiprotsess, mis vabastab keha toksiinidest ja ladestustest. Seejärel toimub rakusisene puhastus. Neerud, sooled ja kopsud töötavad paastu ajal väga intensiivselt, viivad kehast välja mürgised rasvade lagunemissaadused – atsetoon, rasvhapped, valgud – türosiini ja trüptofaani, aga ka fenüülalaniini, fenooli, kresooli ja indiumi. Kõigil neil mürgistel ainetel on ebameeldiv lõhn. Keha vabaneb ka pestitsiididest, raskmetallidest ja radionukleotiididest. Małachow väidab, et seejärel väljutavad kopsud gaasilises olekus umbes 150 erinevat toksiini. "Nälgivad maratonijooksjad" väidavad, et maksimaalne aeg ilma toiduta on 40 päeva.
Mõõduka paastu pooldajad soovitavad seda teha kord kuus üheks päevaks ja delikaatses variandis ehk pelgalt vee asemel puu- ja juurviljamahladega. Ekstreemsem puhastus võtab aega nädala.
Mida ütlevad toitumisspetsialistid ja arstid?
Toitumisspetsialistid ja arstid ei poolda nälgimist. "Meie aju ja lihased vajavad töötamiseks glükoosi," ütleb perearst ja toitumisspetsialist Anna Nejno. Samuti tuleks meeles pidada, et valgupuudus põhjustab meie endi lihaste põletamist ja lõppude lõpuks söövad need palju kaloreid, mis ei võimalda neil rasvkudet toita.
– Näljastreik ei ole meditsiinilisest seisukohast mõttekas. See võib aga põhjustada halba enesetunnet. Rasvade põletamisel hakkab keha tootma ketokehi, mis tekitavad meis pärast esialgset peavalu ja halva tuju perioodi eufooriat. Selline ravi võib aga kaasa tuua mitmeid kõrvalnähte, näiteks podagrahoogusid kõrgenenud kusihappesisaldusega inimestel või avitaminoosi ja nõrgenenud immuunsust,” lisab arst.
Avitaminoos võib avalduda moonutavate kahjustustena, mõjutada juuste ja küünte väljanägemist ning suurendada vastuvõtlikkust infektsioonidele. Dietoloog Zofia Urbańczyk ütleb, et nii suurte piirangute kehtestamine on alati seotud jojo-efektiga. Nälgimine toob kaasa kaalulanguse, kuid me jõuame selle juurde sama kiiresti tagasi. Lisaks aeglustab nälginud keha ainevahetust. Toksikoloogia valdkonna spetsialist dr Piotr Burda hoiatab, et nälginud organism reageerib ravimitele erinevalt, näiteks valuvaigisti paratsetamool on nälgivale inimesele mürgisem.
Kas nälg puhastab?
Terve keha puhastab ennast. Eliminatsioonidieedid mitte, sest puhastus on protsess, mida tuleb teha kogu aeg. Meie keha on varustatud selleks sobivate mehhanismidega. Kopsud, neerud, maks, sooled ja nahk eemaldavad kahjulikke aineid. – Te ei saa verd puhastada ürtide, sooleloputuse ega nälgimisega. Kui patsiendil on probleeme neerudega, tekib tema keha mürgistus ja ta peab läbima dialüüsi. Kui maks ei tööta, tuleb see siirdada – selgitab hematoloog prof Wiesław Wiktor Jędrzejczak.
“Oletame, et kellelgi on elavhõbeda derivaate, mida me tarbime koos mõne saastunud veest pärit merekalaga, liiga palju, siis ei uhu tohutu vee joomine teda keharasvast välja. Tänu bioloogiliste vedelike väga aeglasele vahetusele ei eraldu organismi ladestustest märkimisväärne osa neist isegi mõne päeva jooksul – ütleb sisearst prof. Zbigniew Gaciong. Detox ehk detoksifikatsioon meditsiinis seisneb eeskätt keha mürgiste toksiinide tarnimise peatamises.
– Kui kellelgi on alkoholimürgitus, ootame, kuni maks selle metaboliseerib. Muidugi teatud juhtudel, nt. ägeda plii- või tsüaniidimürgistuse korral viime patsiendi vereringesse aineid, mis seovad raskmetalle ja erituvad koos nendega mõne tunni jooksul – selgitab toksikoloog dr Piotr Burda.
Ühepäevane paast kehale ja hingele
Dr Burda usub, et ühepäevane paast on tervislikum kui internetist saadaolevad salenemistooted. Dr Nejno lisab, et see võib olla meie tervisele kasulik. Siiski juhib ta tähelepanu sellele, et imelisi otseteid pole olemas. Kuidas siis oma keha tõhusalt puhastada? – Ratsionaalne detox on tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja kahjulike tegurite vältimine – vastavad arstid.
Seda pole mõtet aeg-ajalt teha. Kord kuus tehtavad spordialad tervisele suuremat mõju ei avalda, see võib olla maksimaalselt vigastuse põhjuseks. Puu- ja juurviljade söömine kord kuus ei paranda ka tervist. Tervislik eluviis on parim viis organismi loomulike puhastusprotsesside toetamiseks. Eriti see, et – nagu prof Gaciong – otsustavad meie tervise kohta 40 protsenti päritud geenid, 20 protsenti. taastav meditsiin ja ülejäänud 40 protsenti. see on elustiil. – Me ei mõjuta esimest tegurit ja teist tegurit väga vähesel määral. Kolmas aga oleneb täielikult meist endist – ütleb prof. Gaciong.
Psühholoogidel pole ka ühepäevaste paastude vastu midagi. Nad usuvad, et tegevus, mis ei kahjusta tervist ja parandab enesetunnet, võimaldab saada nn tervisehoolekannet. Ja kuna me elame pideva stressi all, võib selline vigade lunastamine parandada meie enesetunnet.