Sisu
Jõululaupäeva tähistavad paljudes riikides eri usku inimesed. See on viimane paastupäev enne jõule, selleks on tavaks valmistuda vaimselt ja füüsiliselt. Usklikud püüavad oma mõtteid puhastada ja veeta päeva vaikses palves ning õhtul pärast esimese õhtutähe tõusu kogunevad koos peredega pidulikule õhtusöögile.
Olenemata konfessioonist ja asukohast loodab iga inimene 2023. aasta jõuluõhtul leida rõõmu, rahu ja häid mõtteid, puudutada suurt sakramenti, mis puhastab mõtted kõigest ebaolulisest ja argpüksist. Selle õigeusu ja katoliikluse suure päeva traditsioonide kohta lugege meie materjalist.
Õigeusu jõululaupäev
Jõululaupäev ehk Kristuse sündimise eelõhtu on päev enne Kristuse sündi, mille õigeusklikud läbivad palves ja alandlikkuses, oodates rõõmsalt olulist ja helget püha.
Usklikud peavad kogu päeva ranget paastu ja "pärast esimest tähte", kehastades Petlemma tähe ilmumist, kogunevad nad ühise laua taha ja söövad mahlast. See on traditsiooniline roog, mis sisaldab teravilja, mett ja kuivatatud puuvilju.
Sellel päeval peetakse templis kauneid jumalateenistusi. Nende oluliseks osaks on preestri poolt süüdatud küünla, mis sümboliseerib päikeseloojangutaevas süüdatud tähte, viimine templi keskele.
Jõululaupäeval kantakse “kuninglikku kella” – nimi on säilinud ajast, mil kirikus peol viibisid kroonitud isikud. Pühakirjast loetakse katkendeid, mis räägivad kauaoodatud Päästja saabumisest, ennustustest, mis lubasid tema tulekut.
Kui tähistatakse
Õigeusklikud tähistavad jõululaupäeva 6 jaanuar. See on neljakümnepäevase paastu viimane ja kõige rangem päev, mil hiliste õhtutundideni on keelatud süüa.
Traditsioonid
Õigeusklikud on juba pikka aega veetnud jõululaupäeva kirikus palveteks. Need, kes seda teha ei saanud, valmistusid tähe tõusuks kodus. Kõik pereliikmed riietusid pühaderõivastesse, laud oli kaetud valge laudlinaga, selle alla oli kombeks panna heina, mis kehastas Päästja sündimise kohta. Pidusöömaajaks valmistati kaksteist paasturooga – vastavalt apostlite arvule. Alati olid laual riisi- või nisukutia, kuivatatud puuviljad, ahjukala, marjatarretis, aga ka pähklid, juurviljad, pirukad ja piparkoogid.
Majja pandi kuusk, mille alla pandi kingitused. Need sümboliseerisid Jeesuslapsele pärast sündi kingitud kingitusi. Maja kaunistati kuuseokste ja küünaldega.
Söömaaeg algas ühise palvega. Lauas pidi igaüks maitsma kõiki roogasid, olenemata maitse-eelistustest. Liha sel päeval ei söödud, sooje roogasid ka ei pakutud, et perenaine saaks alati laua taga olla. Vaatamata sellele, et puhkust peeti perepuhkuseks, kutsuti lauda üksikud tuttavad ja naabrid.
Alates 6. jaanuari õhtust läksid lapsed jalule. Nad käisid majast majja ja laulsid laule, kandes rõõmusõnumit Kristuse sünnist, mille eest said tänutäheks maiustusi ja münte.
Usklikud püüdsid jõululaupäeval vabaneda negatiivsetest ja halbadest mõtetest, kõik religioossed traditsioonid olid suunatud humanismi ja heatahtliku suhtumise edendamisele teistesse. Mõned neist traditsioonidest on säilinud tänapäevani ja sisendatud tulevastele põlvedele.
Katoliku jõuluõhtu
Jõululaupäev on katoliiklastele sama tähtis kui õigeusklikele. Samuti valmistuvad nad jõuludeks, puhastavad oma maja mustusest ja tolmust, kaunistavad selle jõulusümboolikaga kuuseokste, säravate laternate ja kingiksokkide näol. Usklike jaoks on oluline sündmus missal osalemine, range paastumise, palvete ja ülestunnistuse järgimine templis. Heategevust peetakse puhkuse oluliseks elemendiks.
Kui tähistatakse
Tähistatakse katoliku jõululaupäeva 24 detsember. See püha eelneb katoliku jõuludele, mis langevad 25. detsembrile.
Traditsioonid
Katoliiklased veedavad jõululaupäeva ka perekondlikul pidulikul õhtusöögil. Söömaaega juhatab perepea. Enne pidustuste algust on kombeks lugeda evangeeliumi kirjakohti Messia sünni kohta. Traditsiooniliselt panevad usklikud lauale vahvleid – lehtleiba, mis sümboliseerivad Kristuse liha. Kõik pereliikmed ootavad esimese tähe ilmumist, et maitsta kõiki kahtteist päeva kohustuslikku rooga.
Katoliku püha eripära on see, et ühele inimesele – planeerimata külalisele – pannakse lauale täiendav söögiriistade komplekt. Arvatakse, et see külaline toob endaga kaasa Jeesuse Kristuse vaimu.
Paljudes katoliiklikes peredes on siiani kombeks peidetakse piduliku laudlina alla veidi heina, et meenutada, millistes tingimustes Jeesuslaps sündis.
Söögi lõppedes läheb kogu pere jõulumissale.
Just jõululaupäeval paigaldatakse koju jõulukuusk ja sõim, millesse jõulueelsel ööl hein laotakse.