"45 aastat tagasi kirjutatud kuulus käitumispsühholoogia raamat ilmus lõpuks vene keeles," ütleb psühholoog Vladimir Romek. – Sellel, et tunnustatud maailmapsühholoogia klassik ei olnud venekeelses ruumis esindatud, on erinevaid põhjuseid. Nende hulgas on võib-olla varjatud protest eksperimentaalselt kinnitatud ideede vastu, mis halvustavad seda, kes usub oma ainulaadsusse.
Mis tekitas tuliseid arutelusid ja mitte ainult spetsialistide seas? Lugeja jaoks olid eriti solvavad väited, et inimesel on vaevalt vabadus sel määral, nagu tavaliselt arvatakse. Pigem on tema käitumine (ja ta ise) väliste asjaolude peegeldus ja tema tegevuse tagajärg, mis näib olevat ainult autonoomne. Psühholoogid on loomulikult solvunud spekulatsioonid "võltsitud seletuste" üle, millega nad püüavad tõlgendada seda, mida nad ei suuda parandada. Vabadus, väärikus, autonoomia, loovus, isiksus on biheivioristi jaoks lihtsalt sellised kauged ja üleliigsed terminid. Karistuse, täpsemalt selle mõttetuse ja isegi kahjulikkuse uurimisele pühendatud peatükid osutusid ootamatuteks. Vaidlus oli äge, kuid Skinneri argumentide selgus tekitas alati tema vastaste austust. Inimloomuse erakordse vaatega tahaksin muidugi vastu vaielda: siin ei saa kõike ühitada ideedega vabast tahtest, meie tegude sisemistest põhjustest. Vaevalt on võimalik kohe loobuda meie ja teiste inimeste tegude tavapärastest «mentalistlikest selgitustest». Aga kindlasti on teil, nagu minulgi, raske pidada autori seisukohta pealiskaudseks. Empiirilise kehtivuse osas võiks Skinner anda koefitsiendid paljudele teistele väidetavalt teaduslikult tõestatud lähenemisviisidele, et kirjeldada vedrusid, mis inimest tegelikult liigutavad.
Inglise keelest tõlkinud Aleksander Fedorov, Operant, 192 lk.