Vaagen (ladina keelest pelvis) on luuline vöö, mis toetab keha raskust ning moodustab ühenduskoha kehatüve ja alajäsemete vahel.

Vaagen ehk vaagen on kõhu all asuv luuvöö, mis toetab selgroogu. See on valmistatud kahe puusaluu (puusaluu või niudeluu), ristluu ja koksiluuni kooslusest. Puusaluud on ise kolme luu: ilium, ischium ja häbemeluu ühinemise tulemus.

Puusaluud ühinevad ristluu taga, niudeluu tiibade poolt, ristluuliigese tasemel. Tiiva ülemine serv on niudehari, see on kõhulihaste sisestuskoht. Käed puusadele pannes on niudelülid palpeeritavad.

Kaks puusaluud kohtuvad esiosas häbeme kõrgusel. Nad ühinevad häbeme sümfüüsi kaudu. Istuvas asendis poseeritakse meid ischio-kubemeharudel (häbeme- ja istmikuharu).

Vaagen on kinnitatud alajäsemetega puusa- või koksofemoraalse liigese tasemel: reieluu pea võtab vastu C-kujuline liigeseõõs acetabulum (või acetabulum).

Lehtrikujuline õõnsus, vaagen on jagatud kaheks piirkonnaks: suur vaagen ja väike vaagen. Suur bassein on ülemine osa, mida piiravad niude tiivad. Väike bassein asub nende tiibade all.

Õõnsus on piiritletud kahe avaga:

• ülemine väin, mis on basseini ülemine ava. See tähistab üleminekut suure ja väikese vaagna vahel. See sobib häbemelümfüüsi ülemise serva, kaarekujuliste joonte ja ristluu neemega (ülemine serv) eestpoolt taha piiritletud ruumi (3).
• Alumine väin on basseini alumine ava. See moodustab teemandi. Seda piiravad eestpoolt häbemelümfüüsi alumine piir, külgedelt häbemeluu oksad ja ishiaalmugulad ning lõpuks tagantpoolt sabaluu ots (4).

Rasedatel naistel on basseini ja väinade mõõtmed olulised andmed lapse läbipääsu ennetamiseks. Ka ristluu-niudeliigesed ja kubeme sümfüüs saavad sünnitust soodustavate hormoonide toimel veidi paindlikkust.

Meeste ja naiste basseinide vahel on erinevusi. Naiste vaagen on:

• Laiem ja ümaram,
• Madalam,
• Selle häbemevõlv on ümaram, kuna moodustatud nurk on suurem,
• Ristluu on lühem ja koksi on sirgem.

Vaagen on erinevate lihaste sisestamise koht: kõhuseina lihased, tuharalihased, alaselja lihased ja enamik reie lihaseid.

Vaagen on piirkond, mida niisutavad palju veresooni: sisemine niudearter, mis jaguneb eelkõige rektaalseks, pudendaalseks või niude-nimmearteriks. Vaagnaveenide hulka kuuluvad muu hulgas sisemine ja välimine niudeveen, harilik, rektaalne…

Vaagnaõõnde innerveerivad rikkalikult: nimmepõimik (nt: reieluu närv, reie külgmine nahk), ristluu põimik (nt reie tagumine nahanärv, ishias), pudendaalpõimik (nt: pudendaalnärv, peenis , kliitor) ja sabapõimiku (nt: ristluu-, saba-, genitofemoraalne närv). Need närvid on mõeldud õõnsuse siseelunditele (suguelundid, pärasoole, päraku jne) ning kõhu-, vaagna- ja ülemiste jäsemete (reie) lihastele.

Vaagna põhiülesanne on toetada ülakeha raskust. Samuti kaitseb see sisemisi suguelundeid, põit ja osa jämesoolest. Puusaluud on liigendatud ka reieluuga, reieluuga, mis võimaldab kõndida.

Vaagna murd : see võib mõjutada luud igal tasandil, kuid üldiselt on enim ohustatud kolm piirkonda: ristluu, häbemeluu või ämblikuluu (reieluu pea vajub vaagnasse ja murrab selle). Luumurd on eakatel isikutel põhjustatud vägivaldsest šokist (liiklusõnnetus jne) või kukkumisest, millega kaasneb luude haprus (nt osteoporoos). Luumurru võivad kahjustada siseelundid, veresooned, närvid ja vaagna lihased ning põhjustada tagajärgi (närvi-, kuseteede jne).

Hip valu : neil on erinev päritolu. Kuid üle 50-aastastel inimestel on need kõige sagedamini seotud osteoartriidiga. Sageli on puusaliigese häirega seotud valu "eksitav", lokaliseeritud näiteks kubemes, tuhara piirkonnas või isegi jalas või põlves. Seevastu valu võib tunda puusas ja pärineda tegelikult kaugemast punktist (eelkõige seljast või kubemest).

Pudendali neuralgia : pudendaalnärvi kahjustus, mis innerveerib vaagna piirkonda (kuseteede, päraku, pärasoole, suguelundid jne). Seda iseloomustab krooniline valu (põletustunne, tuimus), mida süveneb istumine. Tavaliselt mõjutab see 50–70-aastaseid inimesi ja selle patoloogia põhjust ei ole selgelt tuvastatud: see võib olla närvi kokkusurumine või selle kinnitumine erinevates piirkondades (pigistatud kahe sideme vahele, kanalis häbemelihase all …) või näiteks kasvaja. Neuralgiat võib põhjustada ka liigne jalgratta kasutamine või sünnitus.

Vaagna liigutused sünnituse ajal

Spetsiifilised liigutused ristluu liigestes, mis võimaldavad tupe manustamist:

• Nutatsioonivastane liikumine: ristluu vertikaalseerumine (neeme taandumine ja tõus) toimub siis, kui see on seotud sabaluu edenemise ja langemisega ning niudetiibade eraldumisega. Need liigutused suurendavad ülemist väina * ja vähendavad alumist väina**.
• Toitumisliikumine: toimub vastupidine liikumine: ristluu nihke liikumine ja langetamine, koksiili taandumine ja tõus ning niudetiibade lähendamine. Nende liikumiste tagajärjeks on alumise väina laienemine ja ülemise väina kitsenemine.

Puusaliigese artroos (või koksartroos) : vastab kõhre kulumisele reieluu pea ja puusaluu vahelise liigese tasandil. Kõhre järkjärguline hävimine väljendub valus liigeses. Puuduvad ravimeetodid, mis võimaldaksid kõhre taaskasvamist. Puusaliigese osteoartriit ehk koksartroos mõjutab umbes 3% täiskasvanutest.

Vanurid moodustavad vaagnaluumurdude ohus elanikkonna, kuna nad on kukkumise suhtes rohkem kokku puutunud ja nende luud on hapramad. Sama kehtib ka osteoporoosi põdevate inimeste kohta.

Kukkumise ärahoidmine pole lihtne, kuid luude tugevdamiseks ja osteoporoosi vastu võitlemiseks on soovitatav tarbida kaltsiumi ja D-vitamiini rikkaid toite. Vanemate inimeste jaoks on oluline kõrvaldada oma keskkonnas kõik takistused, mis võivad olla vägivaldse kukkumise põhjuseks (mattide eemaldamine) ja kohandada nende käitumist (tualettruumide trellide paigaldamine, jalga hoidvate jalanõude kandmine) . Samuti on soovitatav vältida vägivaldse kukkumise ohuga spordialasid (langevarjuhüpe, ratsutamine jne) (10).

Kliiniline läbivaatus: kui kahtlustatakse vaagnamurdu, viib arst kõigepealt läbi kliinilise läbivaatuse. Näiteks kontrollib ta, kas ristluu liigeste mobiliseerimisel (ilium ja ristluu vahel) on valu või alajäseme deformatsioon.

Radiograafia: meditsiiniline pildistamistehnika, mis kasutab röntgenikiirgust. Frontaal- ja lateraalradiograafia võimaldab visualiseerida vaagna luude struktuure ja organeid ning tuua esile näiteks luumurru.

MRI (magnetresonantstomograafia): diagnostiline arstlik läbivaatus, mis viiakse läbi suure silindrilise seadme abil, milles tekitatakse magnetväli ja raadiolaineid. Seal, kus radiograafia seda ei võimalda, taasesitab väga täpseid pilte. Seda kasutatakse eriti puusa- ja kubemevalu korral. Elundite visualiseerimiseks võib MRI-d kombineerida kontrastaine süstimisega.

Vaagnaelundite ultraheli: pildistamistehnika, mis põhineb ultraheli kasutamisel elundi sisestruktuuri visualiseerimiseks. Vaagna puhul võimaldab ultraheli visualiseerida õõnsuse organeid (põis, munasarjad, eesnääre, veresooned jne). Naistel on see tavaline uuring raseduse jälgimiseks.

Skänner: diagnostiline kujutise tehnika, mis seisneb teatud kehapiirkonna "skaneerimises", et luua ristlõike kujutisi tänu röntgenkiire kasutamisele. Mõiste "skanner" on tegelikult meditsiiniseadme nimi, kuid seda kasutatakse tavaliselt eksami nimetamiseks. Räägime ka kompuutertomograafiast või kompuutertomograafiast. Vaagna puhul saab CT-skannimist kasutada röntgenpildil mittenähtava luumurru otsimiseks või rasedatel vaagna mõõtmiseks (vaagnamõõtmed).

Pikka aega seostati suure vaagna olemasolu viljakusega ja sellisena peeti seda võrgutamise kriteeriumiks.

Tänapäeval eelistatakse hoopis kitsast vaagnat kuulsa suuruse 36 kujutisele.