Oma elu jooksul püüame teha nii palju kui võimalik. Rohkem näha, rohkem kuulda, rohkem kohti, mida külastada ja rohkem õppida. Ja kui nooruses on meie moto “Teha kõike korraga”, siis vanusega läheb füüsiline ja vaimne aktiivsus tühjaks: tahad lõõgastuda, mitte kuhugi joosta, naudi kauaoodatud mittemillegitegemist.
Kui aga järgida väljatoodud seisukohta, siis koos paljude riskiteguritega saavad inimesed, kes mingil eluhetkel edasises arengus peatuvad, suurema tõenäosusega Alzheimeri tõve raviks.
Riskitegurid:
– Vale elustiil: halvad harjumused, ülekoormus, ebapiisav ööuni, vähene füüsiline ja vaimne aktiivsus.
– Ebaõige toitumine: loomulikul kujul vitamiine sisaldavate toitude vältimine.
Räägime riskiteguritest üksikasjalikumalt.
On asju, mis on ohus ja suurendavad vaimuhaiguste tõenäosust, kuid me saame neid muuta:
- suitsetamine
- haigused (näiteks ateroskleroos, suhkurtõbi, füüsiline passiivsus ja teised)
- B-vitamiini, foolhappe puudus
- ebapiisav intellektuaalne aktiivsus
- kehalise aktiivsuse puudumine
- tervisliku toitumise puudumine
- tervisliku une puudumine
depressioon noores ja keskeas.
On asju, mida ei saa muuta:
- geneetiline eelsoodumus
- eakas vanus
- naissugu (jah, naised kannatavad nõrgenemise ja mäluhäiretega seotud haiguste all sagedamini kui mehed)
- traumaatiline ajukahjustus
Mida tuleks teha Alzheimeri tõve riski minimeerimiseks?
Haiguste ennetamine ei ole üleliigne inimestele, kellel pole eelsoodumust või kellel on haigus juba alanud. Esiteks peate oma elustiili optimeerimiseks häälestama.
1. Füüsiline aktiivsus ei vähenda mitte ainult kehakaalu, vaid ka vererõhu taset, samuti suurendab aju verevarustust. Füüsiline aktiivsus aeglustab Alzheimeri tõve arengut ja isegi takistab seda.
Koormusi tuleks arvutada sõltuvalt iga inimese füüsilistest omadustest ja võimetest eraldi. Nii et vanemas eas võib minimaalse (kuid vajaliku) aktiivsuse taseme omistada värskes õhus jalutuskäikudele vähemalt 30 minutit 3 korda päevas.
2. Õige ja tervislik toitumine takistab paljude haiguste, eriti nn vanaduse haiguste väljakujunemist. Värsked köögiviljad ja puuviljad sisaldavad rohkem vitamiine ja on tervislikumad kui nende ravimite analoogid.
Positiivset mõju avaldavad antioksüdandid (leiduvad juur- ja puuviljades), mis vähendavad vanemas eas haigestumisriski. Sellised antioksüdandid ei avalda aga mingit mõju inimestele, kellel haigus juba on või kellel on sellele eelsoodumus.
3. Veel üks olulisemaid komponente on haridus ja vaimne tegevus igas vanuses. Kõrge haridustase ja pidev vaimne töö võimaldavad meie ajul luua teatud reservi, mille tõttu haiguse kliinilised ilmingud aeglustuvad.
Lisaks on lisaks aktiivsele vaimsele tegevusele oluline ka sotsiaalne aktiivsus. Tähtis on see, mida inimene väljaspool tööd teeb, kuidas ta oma vaba aega veedab. Inimesed, kes tegelevad intensiivse vaimse tegevusega, veedavad suurema tõenäosusega aktiivset vaba aega, eelistades diivanil lebamisele intellektuaalset meelelahutust ja füüsilist lõõgastust.
Teadlased märgivad ka, et inimestel, kes räägivad ja räägivad kahte või enamat keelt, on väiksem tõenäosus Alzheimeri tõve tekkeks.
Millist vaimset tegevust saab ja peaks vabal ajal korraldama? "Sa ei saa edasi õppida!" – arvavad paljud. Kuid selgub, et see on võimalik ja vajalik.
Saate valida mis tahes meelepärase vaimse tegevuse, näiteks:
- õppida võõrkeeli (igas vanuses), et minna reisile ja mõista teisi;
– õppida uusi luuletusi, aga ka katkendeid proosast;
– mängida malet ja muid intellektuaalseid lauamänge;
- lahenda mõistatusi ja mõistatusi;
– arendada mälu ja meeldejätmise protsesse (minna tööle uutmoodi, õpi mõlemat kätt võrdselt kasutama: näiteks õpi vasaku käega kirjutama, kui oled paremakäeline, ja palju muid viise).
Peaasi, et iga päev õpid enda jaoks midagi uut ja huvitavat, andes, nagu öeldakse, mõtteainet.
Kui oled terve inimene, ei kuulu vanemate inimeste kategooriasse, vaid kurdad võimetuse üle mingit infot meelde jätta, siis on kõik lihtne: motivatsioonipuudus, tähelepanematus, hajameelsus teevad sinuga julma nalja. Kuid tuleb ka meeles pidada, et liigne töönarkomaan ja hoolas vaimne (õppetöö) pole sugugi nii kasulikud.
Mida tuleks intensiivse vaimse töö ajal vältida:
- stress
- vaimne ja füüsiline ülekoormus (teil ei tohiks olla motot: "Ma armastan oma tööd, ma tulen siia laupäeval ..." See lugu ei tohiks olla sinust)
– süstemaatiline/krooniline ületöötamine (tervislik ja pikk ööuni tuleb ainult kasuks. Väsimus teatavasti kipub kuhjuma. Jõudu ja tervist on väga raske taastada, viimast mõnel juhul peaaegu võimatu).
Nende lihtsate reeglite eiramine võib põhjustada aeg-ajalt unustamist, väiksemaid keskendumisraskusi ja suurenenud väsimust. Ja need kõik on kerge kognitiivse häire sümptomid. Kui esimesi hädamärke ignoreerida, siis edasi – kiviviskega tõsisematele tervisehädadele.
Kuid see pole kellelegi saladus, et vanusega on inimestel põhimõtteliselt raskem uut teavet meelde jätta, see protsess võtab rohkem keskendumist ja rohkem aega. Just pidev vaimne, füüsiline aktiivsus, õige toitumine (piisav antioksüdantide tarbimine) võivad pidurdada “inimmälu loomuliku kulumise” protsessi.