27-aastane Adam Arnesson pole tavaline piimatootja. Esiteks pole tal kariloomi. Teiseks kuulub talle kaerapõld, kust saadakse tema “piim”. Eelmisel aastal läks kogu see kaer lehmade, lammaste ja sigade söötmiseks, keda Adam oma mahetalus Kesk-Rootsi linnas Örebros kasvatas.
Rootsi kaerapiimafirma Oatly toel hakkas Arnesson loomakasvatusest eemalduma. Kuigi see annab endiselt suurema osa talu sissetulekust, kuna Adam töötab oma vanematega koostöös, soovib ta seda muuta ja muuta oma elutöö inimlikuks.
“Oleks loomulik, et me kariloomade arvu suurendaksime, aga ma ei taha tehast,” ütleb ta. "Loomade arv peab olema õige, sest ma tahan kõiki neid loomi teada."
Selle asemel soovib Arnesson kasvatada rohkem põllukultuure, nagu kaer, ja müüa neid inimtoiduks, selle asemel, et toita kariloomi liha ja piima saamiseks.
Loomakasvatus ja liha tootmine moodustab 14,5% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Koos sellega on loomakasvatussektor ka suurim metaani (veised) ja dilämmastikoksiidi heitkoguste (väetised ja sõnnik) allikas. Need heitkogused on kaks kõige võimsamat kasvuhoonegaasi. Praeguste suundumuste kohaselt kasvatavad inimesed 2050. aastaks rohkem põllukultuure, et toita otse loomi, mitte inimesi ise. Isegi väikesed nihked inimestele mõeldud põllukultuuride kasvatamise suunas suurendavad oluliselt toidu kättesaadavust.
Üks ettevõte, mis selle probleemi lahendamiseks aktiivselt tegutseb, on Oatly. Selle tegevus on tekitanud suuri poleemikat ja selle eest on isegi Rootsi piimafirma algatanud kohtuasjad seoses rünnakutega piimatööstusele ja sellega seotud õhuheitmetele.
Oatly tegevjuht Tony Patersson ütleb, et nad toovad inimestele lihtsalt teaduslikke tõendeid taimse toidu söömise kohta. Rootsi toiduamet hoiatab, et inimesed tarbivad liiga palju piimatooteid, põhjustades lehmade metaaniheitmeid.
Arnessoni sõnul peavad paljud Rootsi põllumehed Oatly tegevust demoniseerivaks. Adam võttis ettevõttega ühendust 2015. aastal, et uurida, kas nad saaksid aidata tal piimaärist välja tulla ja äri teistpidi juhtida.
"Mul oli palju sotsiaalmeedia tülisid teiste põllumeestega, sest arvan, et Oatly suudab pakkuda meie tööstusele parimaid võimalusi," ütleb ta.
Oatly vastas kohe taluniku palvele. Ettevõte ostab kaera hulgimüüjatelt, sest tal pole mahti veskit osta ja teravilja töödelda, kuid Arnessonil oli võimalus aidata loomakasvatajatel minna üle inimkonna poolele. 2016. aasta lõpuks oli Arnessonil oma Oatly kaubamärgiga kaerapiima mahevalik.
"Paljud põllumehed vihkasid meid," ütleb Oatly kommunikatsioonijuht Cecilia Schölholm. "Kuid me tahame olla katalüsaatoriks. Saame aidata põllumeestel liikuda julmusest taimsele tootmisele.
Arnesson tunnistab, et ta on Oatlyga koostöö tõttu naabrite poolt vähe vaenulikku suhtunud.
“See on hämmastav, aga minu poes oli ka teisi piimatootjaid. Ja neile maitses kaerapiim! Üks ütles, et talle maitsevad lehmapiim ja kaer. See on rootsi teema – söö kaera. Viha pole nii tugev, kui Facebookis paistab.
Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadlased leidsid pärast esimest aastat kaerapiima tootmist, et Arnessoni farm tootis hektari kohta kaks korda rohkem inimtoiduks mõeldud kaloreid ja vähendas iga kalori mõju kliimale.
Nüüd tunnistab Adam Arnesson, et piimaks kaera kasvatamine on elujõuline vaid tänu Oatly toetusele, kuid ta loodab, et see muutub ettevõtte kasvades. Ettevõte tootis 2016. aastal 28 miljonit liitrit kaerapiima ja plaanib seda suurendada 2020 miljoni liitrini 100 võrra.
"Ma tahan olla uhke, et põllumees osaleb maailma muutmises ja planeedi päästmises," ütleb Adam.