Ookeani paradoks on planeedil Maa kõige olulisem globaalne ressurss ja samal ajal tohutu prügimägi. Viskame ju kõik oma prügikasti ja arvame, et jäätmed kaovad iseenesest kuhugi. Kuid ookean võib anda inimkonnale palju ökolahendusi, näiteks alternatiivseid energiaallikaid. Allpool on seitse peamist probleemi, mida ookean praegu kogeb, kuid tunneli lõpus on valgust!
On tõestatud, et tohutu püütud kalakogus võib viia mereloomade nälgimiseni. Enamikul meredel on juba praegu nõutav kalapüügi keeld, kui on veel võimalus asustust taastada. Ka püügiviisid jätavad soovida. Näiteks hävitab põhjatraalimine merepõhja elanikke, kes ei kõlba inimtoiduks ja visatakse ära. Ulatuslik kalapüük viib paljud liigid väljasuremise äärele.
Kalapopulatsioonide vähenemise põhjused peituvad nii selles, et inimesed püüavad kala toiduks, kui ka tervisetoodete, näiteks kalaõli tootmiseks. Mereandide söödav kvaliteet tähendab, et neid koristatakse ka edaspidi, kuid koristusmeetodid peavad olema õrnad.
Lisaks ülepüügile on haid kriitilises seisus. Aastas korjatakse kümneid miljoneid isendeid, peamiselt nende uimede pärast. Loomad püütakse kinni, nende uimed lõigatakse ära ja visatakse tagasi ookeani surema! Hairibi kasutatakse supi koostisosana. Haid on röövloomade toidupüramiidi tipus, mis tähendab, et neil on aeglane paljunemiskiirus. Kiskjate arvukus reguleerib ka teiste liikide arvukust. Kui kiskjad ahelast välja kukuvad, hakkavad madalamad liigid ülepopuleerima ja ökosüsteemi allakäiguspiraal variseb kokku.
Ookeanis tasakaalu säilitamiseks tuleb haide tapmise praktika lõpetada. Õnneks aitab selle probleemi mõistmine haiuimesupi populaarsust vähendada.
Ookean neelab CO2 looduslike protsesside kaudu, kuid kiirusega, millega tsivilisatsioon fossiilkütuste põletamise kaudu CO2 atmosfääri paiskab, ei suuda ookeani pH-tasakaal püsida.
"Ookeani hapestumine toimub praegu kiiremini kui kunagi varem Maa ajaloos ja kui vaadata süsinikdioksiidi osarõhku, näete, et selle tase on sarnane olukorraga, mis oli 35 miljonit aastat tagasi." ütles Eurokliima programmi esimees Jelle Bizhma.
See on väga hirmutav fakt. Mingil hetkel muutuvad ookeanid nii happeliseks, et ei suuda elu üleval pidada. Teisisõnu surevad paljud liigid, karpidest korallideni ja kaladeni.
Teine aktuaalne keskkonnaprobleem on korallriffide säilimine. Korallrifid toetavad paljude väikeste mereelustiku elu ja seisavad seetõttu inimesest astme võrra kõrgemal ning see pole mitte ainult toit, vaid ka majanduslik aspekt.
Globaalne soojenemine on üks peamisi korallide väljasuremise põhjuseid, kuid negatiivseid tegureid on ka teisi. Teadlased tegelevad selle probleemiga, on tehtud ettepanekuid merekaitsealade loomiseks, kuna korallriffide olemasolu on otseselt seotud ookeani kui terviku eluga.
Surnud tsoonid on alad, kus hapnikupuuduse tõttu elu puudub. Globaalset soojenemist peetakse surnud tsoonide tekkimise peamiseks süüdlaseks. Selliste tsoonide arv kasvab murettekitavalt, praegu on neid umbes 400, kuid see arv kasvab pidevalt.
Surnud tsoonide olemasolu näitab selgelt kõige planeedil eksisteeriva omavahelist seost. Selgub, et maakera põllukultuuride bioloogiline mitmekesisus võib takistada surnud tsoonide teket, vähendades avaookeani voolavate väetiste ja pestitsiidide kasutamist.
Ookean on kahjuks paljude kemikaalidega reostunud, kuid elavhõbedaga kaasneb kohutav oht, et see satub inimeste toidulauale. Kurb uudis on see, et elavhõbeda tase maailma ookeanides tõuseb jätkuvalt. Kust see tuleb? Keskkonnakaitseagentuuri andmetel on kivisöel töötavad elektrijaamad suurim tööstuslik elavhõbedaallikas. Elavhõbedat omastavad kõigepealt toiduahela põhjas olevad organismid ja see läheb otse inimeste toiduks, peamiselt tuunikala kujul.
Veel üks pettumust valmistav uudis. Me ei saa märkamata jätta hiiglaslikku Texase mõõtu plastikvoodriga plaastrit otse Vaikse ookeani keskel. Seda vaadates peaksite mõtlema ära visatud prügi edasisele saatusele, eriti selle, mille lagunemine võtab kaua aega.
Õnneks on Suur Vaikse ookeani prügitee pälvinud keskkonnaorganisatsioonide tähelepanu, sealhulgas Kaisei projekti, mis teeb esimest katset prügiala puhastamiseks.