Sisu
Autonoomia omandamine
Umbes 2 ja poole aastaselt tunneb laps vajadust ise asju teha. Pane sokid jalga, vajuta lifti nuppu, nööbi mantli kinni, täida oma klaas ise... Ta on tehniliselt võimekas ja tunneb seda. Oma autonoomiat taotledes püüab ta seega nihutada oma motoorsete oskuste piire. Veelgi enam, kõndimise omandamisega suudab ta nüüd täiskasvanu kombel üksi kõndida ja hakkab seetõttu end täiskasvanutega samastama. Nii tekib tal üha tungivam soov “teha nii, nagu nad teevad”, see tähendab, et ta teeb ise neid tegusid, mida ta igapäevaselt näeb, ja loobub järk-järgult abist.
Hädavajalik enesekindluse vajadus
Üksinda ilma täiskasvanu abita kampsuni varrukate selga panemine või särgi nööpimine võimaldab lastel arendada oma oskusi ja taiplikkust. Ja kui tal õnnestub oma tegusid esimest korda ise sooritada, näivad need talle tõeliste vägitegudena. Laps saab sellest uskumatut uhkust ja enesekindlust. Autonoomia omandamine on seega tema jaoks hädavajalik samm enesekindluse saamiseks. Täiskasvanust totaalne sõltumine on ka lapse jaoks kohutavalt ahastav, kui ta satub teiste pisikestega kommuuni ja kogu tähelepanu ei koondu enam talle.
Vajalik samm enne kooli astumist
Tänapäeval arvavad paljud, et erinevad arenguetapid on subjektiivsed, et “kõik sõltub lastest”. Kuid nagu on olemas keha kasvureeglid, on ka psüühika jaoks teised. Françoise Dolto sõnul peab autonoomia õppimine seega toimuma 22–27 kuu jooksul. Tegelikult peaks laps enne kooli õppima asumist teadma, kuidas ise pesta, riietuda, süüa ja tualetti kasutada. Tõepoolest, tema õpetaja ei saa olla kogu aeg tema taga, et teda aidata, mis võib teda häirida, kui ta ei tea, kuidas hakkama saada. Igal juhul tunneb laps end umbes 2-aastaselt üldiselt võimelisena neid žeste sooritama ja see, et teda niimoodi ei julgusta, võib tema arengut ainult pidurdada.
Vanemate roll
Laps usub alati, et tema vanemad teavad kõike. Kui viimased ei julgusta teda oma autonoomiat võtma, järeldab ta, et nad ei taha tema kasvamist näha. Laps jätkab seejärel "teesklemist" ja keeldub kasutamast oma uusi võimeid, et neile meeldida. Ilmselgelt pole see samm vanematele kerge, sest nad peavad kulutama aega, et näidata oma lapsele igapäevaseid žeste ja aidata tal neid korrata. See nõuab kannatlikkust ja pealegi tunnevad nad, et iseseisvaks saades on nende laps neist lahti. Siiski on oluline lasta tal võtta kalkuleeritud riske. Kindlasti toeta teda eelkõige ebaõnnestumise korral, et ta ei saaks end üles ehitada mõttega, et ta on rumal või kohmakas. Selgitage talle, et iga toimingu sooritamiseks on olemas meetod, mis on kõigile (täiskasvanutele ja lastele) ühesugune, mida kellelgi sündides ei ole ja et õppimist põhjustavad tingimata ebaõnnestumised.