Sisu
Kõik sellel teemal aastate jooksul tehtud uuringud kinnitavad üht: heaolu ei tule meile korraga. See areneb päevast päeva väikestest, kuid olulistest detailidest.
Tee kingitusi endale ja teistele. Muutke vaatenurka, et näha sündmusi uues perspektiivis. Näita üles tänulikkust. Maga hästi. Ärge unustage naeratada... On ebatõenäoline, et see on see, mida me õnne puhul kõigepealt mõtleme. Siiski saame end paremini tunda, kui muudame mõningaid oma uskumusi ja harjumusi.
Õnnelikkuse peamiseks tingimuseks ei ole teatud kaupade omamine, vaid elustiil, mis ühendab endas hoolimise ja avatuse teistele. Hea uudis on see, et kunagi pole liiga hilja seda stiili järgima hakata.
1. Minge sportima
Õnnest rääkides mõtleme kõige sagedamini enda tunnetele ja mõtteviisile. Kuid parim õnne tekitaja on füüsiline aktiivsus. Niisiis, kas poleks aeg jalutada? Kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit. Hakka aiandusega tegelema. Löö palli, süstik, tantsi.
Treening hoiab sind vormis, peletab depressiooni ja stressi ning parandab nii füüsilist kui vaimset jõudlust. Leidke tegevus, mis teile meeldib ja mis sobib teie vormiga. Ja ära piirdu jõusaaliga, mine õue!
2. Magama
Nüüd, pärast füüsilist pingutust ja enne millegi muu juurde asumist, magage veidi. Need, kes kulutavad sellele 6-8 tundi päevas, tunnevad end paremini kui need, kes magavad alla kuue või üle üheksa tunni. Inimestel, kes magavad "optimaalselt", ilmnevad väiksema tõenäosusega depressiooni sümptomid, nad loovad kiiremini suhteid teistega ja puutuvad oma olemusega tihedamalt kokku.
3. Naeratama
Mitu korda päevas sa naeratad? Ärge oodake selleks põhjust. Teadlased kinnitasid hiljuti seda, mida Darwin ennustas XNUMX. sajandil: kui me näitame emotsioone, need intensiivistuvad – olenemata sellest, kas me kortsutame kulmu või tõstame huulenurki. Tõepoolest, naeratades aktiveeruvad näolihased, mis saadavad ajule signaali endorfiinide – “õnnehormoonide” tootmiseks. Mida rohkem naeratad, seda õnnelikumana sa end tunned!
4. Püsige ühenduses
Loo suhteid teiste inimestega: pereliikmete, sõprade, kolleegide, naabritega. Need sidemed on sinu elu nurgakivid, investeeri neisse iga päev ja rikasta neid. Üks inimese tunnuseid on kuuluvusvajadus.
Selle vajaduse rahuldamine täidab meid positiivsete emotsioonidega, samas kui pikad üksindusperioodid võivad õõnestada
Suhted, eriti lähedased ja sõbralikud, on suurepärased õnnenäitajad. Hea sotsiaalne tugivõrgustik tugevdab immuunsüsteemi, aeglustab ajukahjustusi vanusega ja vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski.
5. Ela hetkes
Keskenduge ümbritsevale maailmale ja oma tunnetele. Tunnista, mis neis on ebatavalist. Hinda ilu, kui see sinuga kohtub. Nautige hetke, pöörates tähelepanu igale meelele: puudutus, maitse, nägemine, kuulmine, lõhn. Venitage hetke, süvenedes sellesse sensatsiooni, ükskõik kui lihtne see ka poleks: veini hapukas maitse keelel, kassi pehme karv peopesa all, taeva igavesti uus värv. Need, kes soovivad rohkem, registreeruge teadveloleku meditatsiooni töötuppa.
6. Väljendage tänu
Mõelge magama minnes enne uinumist kolmele asjale möödunud päevast, mille eest tunnete tänulikkust. Pole vahet, kas tegemist on pisiasjadega või millegi elulise tähtsusega. Küsige endalt igaühe kohta: mille eest te tänulik olete? Öelge aitäh kolleegile, kes teid täna aitas, või saatke talle meil. Tänu väljendamine on üks tõhusamaid viise head teha.
7. Jätka õppimist
Milliseid oskusi olete hiljuti omandanud? Ükskõik, kas õpite raamatust, videost või loengust, külastate vana hobi või alustate millegi täiesti uuega, suurendab see teie enesekindlust ja elurõõmu.
8. Kasutage oma tugevaid külgi
See sügaval sees olev enesetunne on teie tugevus. Kust see tuleb? Mõelge sellele üks minut. Mille üle sa tõeliselt uhke oled? Oma tugevuste, annete tundmine, nende kasutamine, arendamine on üks kindlamaid viise isiklikuks ja tööalaseks kasvuks. Selle arengu positiivne mõju on pikaajaline ja aitab depressiooni korral.
9. Muutke perspektiivi
Kas olete keegi, kelle jaoks on klaas pooltühi või pooltäis? Kas vaatate elu positiivseid külgi või juhite tähelepanu sellele, mis ei lähe hästi?
Sündmused on harva «üleni valged» või «kõik mustad», kuid enamasti on kasulikum arvestada nende positiivsete külgedega.
Selle põhimõtte rakendamiseks on lihtne harjutus: kui teiega juhtub midagi halba, proovige olukorrast midagi head leida (isegi kui see tundub teile kunstlik), kohelge seda nii, nagu see teid ei puudutaks. Väga palju aitab juhtunut kõrvalt vaadata!
10. Võtke elu omaks
Nüüdsest on aktsepteerimise eelised teaduslikult kinnitatud. Keegi pole täiuslik ja on suur võimalus, et ka sa ei aktsepteeri endas (või teistes) mõnda iseloomuomadust või tegevust. Mõnikord jõuab see kinnisideeni. Aga kibestunud suhtumine oma nõrkustesse ei aita midagi, pigem vastupidi. Õppides aktsepteerima, endale andestama, suurendame paindlikkust, vastupidavust ja eluga rahulolu. Ja see võimaldab teil muutuda teiste suhtes tolerantsemaks.
11. Võta aega enda jaoks
Uuringud näitavad, et tunneme end õnnelikumana, kui tunneme, et juhime oma aega. Üks viis selle saavutamiseks on võtta sõna otseses mõttes aega enda jaoks, iga päev natuke. Ja teha sellistel hetkedel, mida iganes soovime: jalutada tänavatel või läbi metsa, lõõgastuda kohviku terrassil, lugeda ajalehte, kuulata kõrvaklappidest muusikat... Peaasi, et olla mõnda aega iseendaga üksi.
12. Anna tagasi
Tehke midagi, mis teile kasu ei too. Ütle sõbrale või võõrale hea sõna. Liituge vastastikuse abi ühinguga. Uuringud näitavad, et suuremeelsus ja lahkus stimuleerivad endorfiinide vabanemise eest vastutavaid ajupiirkondi. Aega ja tähelepanu jagades me mitte ainult ei premeeri end keemiliselt, vaid loome ka suhteid. Usaldus on rahu võti iseenda ja teistega.