Paljud inimesed arvavad, et psühholoogi juurde minemise mõte on saada konkreetseid soovitusi, nagu arstiga konsulteerides. See pole nii, selgitab terapeut Alena Gerst. Pädeva spetsialisti ülesanne on eelkõige tähelepanelik kuulamine ja õigete küsimuste esitamine.
Näpunäited on väärtusetud. Need on vaid ajutised abinõud, omamoodi esmaabi: asetage tõsist ravi vajavale haavale steriilne side.
Pädevad psühhoterapeudid tuvastavad probleemi, kuid hoiduvad nõu andmast. Kõik, kes sellel erialal treenivad, peavad omandama väärtusliku vaikimise oskuse. See on raske — nii spetsialistile endale kui ka kliendile. Psühhoteraapia põhivahend on aga oskus välja selgitada võimalikult palju detaile. Oluline on mõista, et teie terapeut on eelkõige aktiivne kuulaja, mitte nõuandja.
See ei tähenda, et nad lihtsalt vaatavad sulle otsa ja annavad sulle võimaluse sõna võtta. Iga kogenud spetsialist kuulab tähelepanelikult konkreetseid näpunäiteid, et määrata kindlaks edasiste vestluste suund. Ja üldiselt taandub see kõik kolmele teemale.
1. Mida sa tegelikult tahad
Keegi ei tunne meid paremini kui me ise. Seetõttu aitavad nõuanded harva maast lahti saada. Tegelikult on vastused ammu teada, kuid mõnikord peituvad need liiga sügaval, peidus teiste inimeste ootuste, lootuste ja unistuste all.
Kui täiesti aus olla, siis väheseid inimesi huvitab see, mida me tegelikult tahame. Me kulutame palju vaeva ja energiat, et rahuldada teiste soove ja vajadusi. See väljendub nii suurtes kui ka väikestes asjades. Selles, kuidas me oma nädalavahetusi veedame, mida lõunaks sööme, millise elukutse valime, kellega ja millal abiellume, kas meil on lapsi või mitte.
Terapeut küsib paljuski üht: mida me tegelikult tahame. Vastus sellele küsimusele võib viia ootamatute avastusteni: miski hirmutab, miski meeldib. Kuid peamine on see, et me tuleme selleni ise, ilma väljastpoolt õhutamata. Lõppkokkuvõttes peitub tähendus just iseendaks saamisel ja oma reeglite järgi elamisel.
2. Mida soovite muuta
Me ei saa alati aru, et tahaksime palju muuta, kuid seda pole meie kõne põhjal raske aimata. Kuid kui meie soovid meile välja öeldakse, reageerime sageli nii, nagu poleks me sellele kunagi mõelnud.
Terapeut kuulab iga sõna. Reeglina väljendub soov muutuste järele arglikes fraasides: "Võib-olla saaksin (la) ...", "Huvitav, mis juhtuks, kui ...", "Ma arvasin alati, et see oleks tore ...".
Kui tungite nende sõnumite sügavasse tähendusse, selgub enamasti, et nende taga on peidus täitumata unistused. Sekkudes varjatud soovidesse, sunnib terapeut meid meelega kohtuma alateadlike hirmudega. See võib olla hirm ebaõnnestumise ees, hirm, et on liiga hilja midagi uut proovida, hirm, et meil pole annet, võlu ega raha, mida vajame oma eesmärgi saavutamiseks.
Leiame tuhandeid põhjuseid, mõnikord täiesti uskumatuid, miks me ei suuda astuda isegi väikest sammu oma unistuse poole. Psühhoteraapia olemus on just see, et me mõistame, mis meid muutustest tagasi hoiab ja tahame muutuda.
3. Kuidas sa endasse suhtud
Paljud inimesed isegi ei tea, kui halvasti nad ennast kohtlevad. Meie moonutatud ettekujutus omaenda «minast» kujuneb järk-järgult ja aja jooksul hakkame uskuma, et meie ettekujutus uXNUMXbuXNUMXb-minast on tõsi.
Terapeut kuulab ennast hindavaid väiteid. Ärge üllatuge, kui ta tabab teie negatiivset mõtteviisi. Usk enda küündimatusesse tungib alateadvusesse nii sügavalt, et me ei märkagi, kui kriitilised me enda suhtes oleme.
Psühhoteraapia üks peamisi ülesandeid on aidata sellistest mõtetest vabaneda. See on võimalik: isegi kui me arvame, et me pole piisavalt head, arvab terapeut teisiti. Ta toob välja valed uskumused, et saaksime endasse positiivsemalt ja realistlikumalt suhtuda.
Terapeut küll juhib vestlust, kuid see ei tähenda, et ta peaks nõu andma. Temaga kohtudes õpime tundma iseennast. Ja lõpuks saame aru, mida tuleb teha. saami. Aga psühhoteraapia abiga.
Autori kohta: Alena Gerst on psühhoterapeut, kliiniline psühholoog ja sotsiaaltöötaja.