Šveits: prügiäri
Šveits pole kuulus mitte ainult puhta õhu ja alpikliima, vaid ka maailma ühe parima jäätmekäitlussüsteemi poolest. Raske uskuda, et 40 aastat tagasi olid prügilad täis ja riiki ähvardas ökoloogiline katastroof. Liigiti kogumise kehtestamine ja prügilate korraldamise täielik keeld on vilja kandnud – nüüd läheb üle poole jäätmetest taaskasutusse ja omandab “uue elu”, ülejäänu aga põletatakse ja muundatakse energiaks.
Šveitslased teavad, et prügi on kallis. Kehtib jäätmete äraveo põhitasu, mis on kas fikseeritud majaomanikele või arvestatud ja sisaldub kommunaalarves. Spetsiaalseid segajäätmekotte ostes tuleb ka välja käia. Seetõttu sorteerivad paljud inimesed raha säästmiseks ise jäätmeid kategooriatesse ja viivad need sorteerimisjaamadesse; tänavatel ja supermarketites on ka kogumispunktid. Kõige sagedamini kombineerivad elanikud sorteerimist ja eripakendeid. Tavalises pakendis millegi äraviskamine ei tekita mitte ainult vastutustunnet, vaid ka hirmu tohutute trahvide ees. Ja kes saab teada? Prügipolitsei! Korra ja puhtuse valvurid kasutavad jäätmete analüüsimiseks spetsiaalseid tehnoloogiaid, kasutades kirjajääke, kviitungeid ja muid tõendeid, leiavad nad “saastaja”, kes peab välja käima suure summa.
Prügi jaotatakse Šveitsis ligi viiekümnesse erinevasse kategooriasse: klaas jaotatakse värvi järgi, korgid ja plastpudelid ise visatakse ära eraldi. Linnades leiab kasutatud õli jaoks isegi spetsiaalseid paake. Elanikud mõistavad, et seda ei saa lihtsalt kanalisatsiooni alla pesta, sest üks tilk reostab tuhat liitrit vett. Liigiti kogumise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise süsteem on nii arenenud, et Šveits võtab vastu teistest riikidest pärit jäätmeid, saades rahalist kasu. Seega riik mitte ainult ei teinud korda, vaid lõi ka tulusa äri.
Jaapan: prügi on väärtuslik ressurss
On selline elukutse – kodumaad puhastada! Jaapanis "pühitsejaks" olemine on auväärne ja prestiižne. Riigi elanikud suhtuvad ordusse erilise hirmuga. Meenutagem Jaapani fänne MMil, kes puhastasid tribüüne mitte ainult enda, vaid ka teiste jaoks. Selline kasvatus on sisendatud lapsepõlvest: lastele räägitakse muinasjutte prügist, mis pärast sorteerimist jõuab taaskasutusjaamadesse ja muutub uuteks asjadeks. Lasteaedades selgitatakse lastele, et enne äraviskamist tuleb kõik pesta, kuivatada ja tampida. Täiskasvanud mäletavad seda hästi ja saavad ka aru, et rikkumisele järgneb karistus. Iga prügikategooria jaoks – kindlat värvi kott. Kui paned kilekotti näiteks pappi, siis seda ära ei viida ja pead veel nädal aega ootama, hoides neid jäätmeid kodus. Aga sorteerimisreeglite täieliku eiramise või jama eest ähvardab trahv, mis rublades võib ulatuda kuni miljonini.
Jaapani prügi on väärtuslik ressurss ja riik demonstreerib seda maailmale juba järgmisel aastal. Olümpiakoondise vormirõivad valmistatakse taaskasutatud plastikust ning materjalid medaliteks saadakse kasutatud varustusest: mobiiltelefonid, mängijad jne. Riik pole loodusvarade poolest rikas ning jaapanlased on õppinud säästma ja kasutage kõike maksimaalselt. Isegi prügituhk läheb tegevusse – sellest tehakse maa. Üks tehissaartest asub Tokyo lahes – see on prestiižne piirkond, kus jaapanlastele meeldib eilse prügi peal kasvanud puude vahel jalutada.
Rootsi: vool prügist
Rootsi alustas prügi sorteerimisega üsna hiljuti, 90ndate lõpus ja on juba saavutanud suurt edu. Inimeste ökoloogilise käitumise “revolutsioon” on viinud selleni, et nüüd võetakse kogu riigis leiduv prügi kas ringlusse või hävitatakse. Rootslased teavad hällist, mis värvi konteiner on mõeldud: roheline – orgaanikale, sinine – ajalehtedele ja paberitele, oranž – plastpakendile, kollane – paberpakendile (ei ole segatud tavapaberiga), hall – metallile, valge – muude põletatavate jäätmete jaoks. Samuti koguvad nad eraldi läbipaistvat ja värvilist klaasi, elektroonikat, suurprügi ja ohtlikke jäätmeid. Kokku on 11 kategooriat. Kortermajade elanikud viivad prügi kogumispunktidesse, eramajade elanikud maksavad selle eest, et see ära tooks prügiauto ning erinevatel jäätmeliikidel jõuab see kohale erinevatel nädalapäevadel. Lisaks on supermarketites akude, lambipirnide, väikeelektroonika ja muude ohtlike asjade müügiautomaadid. Neid üle andes võite saada preemia või saata raha heategevuseks. Samuti on olemas masinad klaastaara ja -purkide vastuvõtmiseks ning apteekides võtavad nad aegunud ravimeid.
Bioloogilised jäätmed lähevad väetiste tootmiseks ning uued saadakse vanadest plast- või klaaspudelitest. Mõned tuntud ettevõtted toetavad prügi taaskasutamise ideed ja valmistavad sellest oma kaupa. Näiteks Volvo lõi paar aastat tagasi endale metallkorkidest ja täiendavast PR-st paarsada autot. Pange tähele, et Rootsi kasutab jäätmeid energia tootmiseks ja ostab neid isegi teistest riikidest. Jäätmepõletusjaamad asendavad tuumaelektrijaamu.
Saksamaa: kord ja praktilisus
Jäätmete liigiti kogumine on nii saksa keeles. Riik, mis on kuulus oma puhtuse- ja korraarmastuse, täpsuse ja reeglite järgimise poolest, ei saa teisiti. Saksamaal on tavalises korteris 3-8 konteinerit erinevat tüüpi jäätmete jaoks. Pealegi on tänavatel kümneid erinevate kategooriate prügikaste. Paljud elanikud püüavad vabaneda kaupluses olevate kaupade pakenditest. Samuti tuuakse kodust supermarketitesse pudeleid, et osa rahast tagastada: esialgu on jookide hinna sees lisahind. Lisaks asuvad Saksamaal poodide, parklate ja kirikute läheduses rõivaste ja jalatsite kogumispunktid. Ta läheb uutele omanikele, võib-olla kannavad seda arengumaade elanikud.
Koristajad töötavad burgeritele omase täpsusega, kes viivad ära kodumasinad ja mööbli. Kurioosne, et maja üürniku vabastamine tuleb eelnevalt broneerida helistades. Siis ei pea autod ilmaasjata mööda tänavaid ringi sõitma, jäetud asju otsides teavad täpselt, kust ja mida peale võtta. Sellist rämpsu saab aastas tasuta rentida 2-3 kuupmeetrit.
Iisrael: vähem prügi, vähem makse
Iisraeli elanikke muretsevad endiselt rahaprobleemid, sest linnavõimud peavad riigile maksma iga tonni sortimata prügi eest. Ametivõimud on kasutusele võtnud prügikastide kaalumissüsteemi. Kellel on lihtsam, tehakse maksude tasumisel soodustusi. Üle riigi on paigutatud kümneid tuhandeid konteinereid: need võivad ära visata polüetüleenist, metallist, papist ja muudest materjalidest valmistatud kommertspakendeid. Järgmisena lähevad jäätmed sorteerimistehasesse ja seejärel töötlemiseks. Aastaks 2020 kavatseb Iisrael anda 100% pakenditele "uue elu". Ja tooraine ringlussevõtt pole mitte ainult keskkonnale kasulik, vaid ka tulus.
Pange tähele, et Iisraeli füüsikud ja tehnoloogid on välja töötanud uue meetodi – hüdroseparatsiooni. Esmalt eraldatakse elektromagnetitega prügist raud, must ja värviline metall, seejärel eraldatakse see vee abil tiheduse järgi fraktsioonideks ja suunatakse ringlussevõtuks või utiliseerimiseks. Vee kasutamine aitas riigil vähendada kõige kallima etapi – jäätmete esmase sorteerimise – maksumust. Lisaks on tehnoloogia keskkonnasõbralik, kuna prügi ei põletata ja mürgiseid gaase ei eraldu atmosfääri.
Nagu näitab teiste riikide kogemus, on inimeste elukorraldust ja harjumusi võimalik vajadusel üsna lühikese aja jooksul muuta. Ja on, ja pikka aega. On aeg varuda sorteerimiskaste! Planeedi puhtus saab alguse meie igaühe majas valitsevast korrast.