Kasulik suvepuhkus: 4 neuro-arendavat mängu

Kas laadida või mitte? Loomulikult tuleb seda küsimust käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi. Kuid üldiselt soovitaksin põhikooliõpilaste puhul kinni pidada kahest järgmisest põhimõttest.

Jälgige oma lapse arengutempot

Kui teie pojal või tütrel oli õppeaastal intensiivne koormus ja ta pidas sellele rahulikult vastu, siis on tundide ärajätmine täiesti ebasoovitav. Suve alguses võite teha väikese pausi ja siis on parem tunde jätkata, lihtsalt väiksema intensiivsusega. Fakt on see, et 7-10-aastaselt saab laps aru uuest juhtivast tegevusest - haridusest.

Lapsed õpivad õppima, neil areneb oskus plaanipäraselt tegutseda, iseseisvalt ülesandeid täita ja palju muid oskusi. Ja seda protsessi suvel järsult katkestada pole soovitav. Püüa teda suvel regulaarselt toetada – lugemise, kirjutamise, mõne arendava tegevusega. Ikka selleks, et lapsel ei kaoks õppimisharjumus.

Säilitage tasakaal mängu ja õppekomponentide vahel

Algkoolieas toimub koolieelikutele tuttav mängu, tegevuste ja õppimise vahel ümberstruktureerimine. Mängutegevus jääb aga praegu juhtivaks, nii et las laps mängib nii palju kui ta tahab. Hea, kui ta valdab suvel uusi spordialasid, eriti mängulisi – need kõik arendavad tahteregulatsiooni oskust, käe-silma koordinatsiooni, mis aitab lapsel edaspidi edukamalt õppida.

Oma töös lastega kasutan neuropsühholoogilisi mänge sensoorse-motoorse korrektsiooni programmist (AV Semenovitši “Asendusontogeneesi meetod”). Ka need saab integreerida teie puhkuse ajakavasse. Siin on mõned neuropsühholoogilised harjutused, mis tulevad kasuks, kus iganes laps puhkab – maal või merel.

Mitteigavad harjutused kasulikuks puhkuseks:

1. Reeglitega palli mängimine (näiteks plaksutamine)

Mäng kolmele või enamale mängijale, eelistatavalt ühe või kahe täiskasvanuga. Osalejad seisavad ringis ja viskavad palli läbi õhu ühelt mängijalt teisele – ringis on parem kasutada enne suurt palli. Siis, kui laps on suure palliga visked selgeks saanud, saab edasi minna tennisepalli juurde. Esiteks selgitame reeglit: „Niipea, kui üks täiskasvanutest käega lööb, viskame palli vastassuunda. Kui üks täiskasvanutest plaksutab kaks korda, hakkavad mängijad palli teistmoodi viskama – näiteks läbi põranda, mitte läbi õhu. Mängu saab raskemaks muuta tempot muutes – näiteks kiirendada, aeglustada – saab kõiki mängijaid korraga ringis liigutada jne.

Kasu. See mäng arendab käitumise tahtliku reguleerimise oskusi, mille hulka kuuluvad tähelepanu, kontroll, juhiste järgimine. Laps õpib tegutsema vabatahtlikult, ennast teadlikult kontrollima. Ja mis kõige tähtsam, see toimub mänguliselt, põnevalt.

2. Sõrmemäng “Redel”

Kasulik on see mäng kombineerida nende salmide õppimisega, mida teie lapsele ilmselt pühade ajal kirjandusõpetaja küsis. Kõigepealt õppige sõrmedega mööda "redelit" "jooksma" – laske lapsel kujutleda, et nimetissõrme ja keskmise sõrmega on vaja trepist üles ronida, alustades nimetissõrmedest. Kui laps saab seda hõlpsalt mõlema käe sõrmedega teha, ühendage luulelugemine. Peamine ülesanne on lugeda luulet mitte mööda redelit sammude rütmis. On vaja, et neid toiminguid ei sünkroonitaks. Harjutuse järgmine samm – sõrmed laskuvad trepist alla.

Kasu. Anname lapse ajule topelt kognitiivse koormuse – kõne ja motoorne. Tegevuses osalevad korraga erinevad ajupiirkonnad – see arendab poolkeradevahelist interaktsiooni ning võimet reguleerida ja kontrollida erinevaid funktsioone.

3. Harjutus “Partisan”

See mäng on eriti huvitav poistele. Kõige parem on seda mängida toas vaibal või rannas, kui lapsel on mugav liival roomata. Mängida saab üksi, aga kahekesi või kolmekesi on lõbusam. Selgitage lapsele, et ta on partisan ja tema ülesanne on päästa seltsimees vangistusest. Pange "vang" ruumi kaugemasse otsa - see võib olla mis tahes mänguasi. Teel saab paigaldada takistusi – laua, toolid, mille alla ta roomab.

Kuid raskus seisneb selles, et partisanil on lubatud roomata erilisel viisil – ainult samal ajal parema käega – parema jalaga või vasaku käega – vasaku jalaga. Viskame parema jala ja käe ette, samal ajal lükkame nendega maha ja roomame edasi. Küünarnukke tõsta ei saa, muidu avastatakse partisan. Lastele see tavaliselt meeldib. Kui mängivad mitu last, hakkavad nad võistlema, püüdes üksteisest mööduda, veendudes, et kõik järgivad reegleid.

Kasu. See mäng treenib ka tahtelist regulatsiooni, sest lapsel tuleb korraga peas hoida mitut ülesannet. Lisaks arendab ta oma kehatunnetust, teadlikkust selle piiridest. Ebatavaliselt roomates peegeldab laps iga liigutust. Ja mäng arendab ka käe-silma koordinatsiooni: laps näeb, mida ja kus ta teeb. See mõjutab olulisi õpipädevusi. Näiteks hõlbustab see tahvlilt kopeerimist – tähti ja numbreid “peegeldamata”.

4. Kahe käega joonistamine “Kulmud”, “Naeratused”

Selle harjutuse sooritamiseks vajate markerit/kriiditahvlit ja markereid või värvipliiatseid. Võite kasutada vertikaalsele pinnale kinnitatud voldikuid ja vahakriite. Esmalt jagab täiskasvanu tahvli 2 võrdseks osaks, seejärel joonistab igale osale sümmeetrilised kaared – näited lapsele.

Lapse ülesandeks on kõigepealt parema, seejärel vasaku käega tõmmata kaar täiskasvanu joonisele esmalt ühes suunas, siis teises suunas, käsi ära võtmata, ainult 10 korda (liigutused paremalt vasakule – vasakult paremale). Meie jaoks on oluline saavutada minimaalne "ääre". Lapse ja täiskasvanu joon peaks võimalikult täpselt ühtima. Seejärel joonistatakse mõlemale poole teine ​​näide ja laps joonistab – “juhib” kahe käega ühte ja sama asja.

Pole vaja üle pingutada ja teha neid harjutusi iga päev – piisab korra või kaks nädalas, mitte rohkem.