Stereum hirsutum
Kirjeldus
Viljakehad on üheaastased, painutatud või kumerdunud, lehvikukujulised, harvem rosetikujulised, kogu küljega substraadile kleepuvad, üsna väikesed (2–3 cm läbimõõduga), õhukesed, üsna jäigad. Sageli kasvavad nad suurtes rühmades, paigutatud pikkadesse ridadesse või plaaditud.
Pealmine pind on karvane, kollane, kollakaspruun või rohekas, kontsentriliste triipudega, alt tumedam. Roheka tooni annavad sellele rohelised epifüütvetikad. Serv on laineline, terav, erekollane. Alumine külg on sile, noortel isenditel munakollane, vananedes muutub kollakasoranžiks või kollakaspruuniks, kahjustuste korral veidi tumeneb, kuid ei puneta. Härmatisest tuhmub hallikaspruunid toonid.
Ökoloogia ja levik
Kasvab surnud puidul – kändudel, tuulemurdudel ja üksikutel okstel – kasel ja teistel lehtpuidul, põhjustab valgemädaniku. Mõnikord mõjutab see elavaid nõrgestatud puid. Üsna laialt levinud põhjapoolses parasvöötmes. Kasvuperiood suvest sügiseni, pehmes kliimas aastaringselt.
Söödavus
Seene mittesöödav.
Sarnased liigid
Vildi stereoum (Stereum subtomentosum) on suurem; sametine (kuid mitte karvane) pealispind, mis on varjutatud rohkem punakaspruunide toonidega; tuhm pruunikas alumine pind ja nakkumine aluspinnaga ainult osa külgmisest küljest (vahel väga väike).