1898. aastal avas Zürichis, Sihlstrasse 28, kuulsa Bahnhofstrasse kõrval uksed oma ajastule ebatüüpiline asutus – taimetoidukohvik. Lisaks ei pakutud seal alkohoolseid jooke. “Vegetarierheim und Abstinnz Café” – “Taimetoitlaste varjupaik ja kohvik teetotallastele” – kestis aga mitu aastat, ulatudes 19. sajandi vahetusest 20. sajandisse. Nüüd vallutab see 21. sajandi taimetoitlaste südamed ja kõhud.
Taimetoitlane Euroopas hakkas alles arglikult moodi tulema ja restoran sai vaevu ots otsaga kokku tulla – selle keskmine tulu oli 30 franki päevas. Pole ka ime: Zürich asus tollal veel finantskeskusest kaugel, elanikud ei visanud raha kanalisatsiooni ning paljude perede jaoks oli juba luksus serveerida liha lauale vähemalt kord nädalas, pühapäeviti. Taimetoitlased nägid tavainimeste silmis välja nagu rumalad rohusööjad.
Teetotaleri kohviku ajalugu poleks lõppenud millegagi, kui selle klientide seas poleks olnud kindlat Baierimaast pärit külastajat nimega Ambrosius Hiltl. Ta, elukutselt rätsep, kannatas juba 20-aastaselt raskete podagrahoogude käes ja ei saanud tööd teha, kuna ei suutnud sõrmi liigutada. Üks arstidest ennustas tema varajast surma, kui Hiltle ei loobu liha söömisest.
Noormees järgis arsti nõuandeid ja hakkas regulaarselt taimetoidurestoranis sööma. Siin sai 1904. aastal juhatajaks. Ja järgmisel aastal astus ta uue sammu tervise ja õitsengu poole – abiellus koka Martha Gnoipeliga. Koos ostis paar restorani 1907. aastal, pannes sellele enda järgi nime. Sellest ajast alates on Hiltlite perekonna neli põlvkonda täitnud Zürichi elanike taimetoiduvajadusi: restoran on edasi antud meesliini kaudu, Ambroisusest järgemööda Leonhardile, Heinzile ja lõpuks Hiltli praegusele omanikule Rolfile.
Rolf Hiltl, kes asus restorani juhtima 1998. aastal, vahetult pärast selle sajandat sünnipäeva, asutas peagi koos vendade Fryga taimetoiduketi Tibits by Hiltl, mille filiaalid asuvad Londonis, Zürichis, Bernis, Baselis ja Winterthuris.
Šveitsi taimetoitlaste ühingu andmetel järgib ainult 2-3 protsenti elanikkonnast täielikult taimetoidust. Kuid loomulikult ei keeldu keegi hästi valmistatud taimetoidust.
„Esimesed taimetoitlased olid enamasti unistajad, kes uskusid, et taevast saab maa peale ehitada. Tänapäeval lähevad inimesed üle taimsele toidule, hoolitsedes rohkem oma tervise eest. Kui mõni aasta tagasi olid ajalehed täis artikleid hullu lehma tõvest, olid meie restorani järjekorrad,” meenutab Rolf Hiltl.
Vaatamata sellele, et restoran on töötanud läbi 20. sajandi, on taimetoitlane köök tervikuna olnud pikka aega varjus. Selle hiilgeaeg saabus 1970. aastatel, kui loomade ja keskkonna kaitsmise ideed said hoo sisse. Paljud noored tundsid soovi tõestada oma armastust oma väiksemate vendade vastu teoga, keeldudes neid söömast.
Mängis rolli ja huvi eksootiliste kultuuride ja köökide vastu: näiteks India ja Hiina, mis põhinevad taimetoidul. Pole juhus, et Hiltli menüüs on tänapäeval palju Aasia, Malaisia ja India köögi retseptide järgi valmistatud roogasid. Köögiviljapaella, araabia artišokk, lillesupp ja muud hõrgutised.
Hommikusööki serveeritakse 6-10.30, külastajatele pakutakse kulinaarseid küpsetisi, kergeid köögivilja- ja puuviljasalateid (alates 3.50 franki 100 grammi kohta), aga ka naturaalseid mahlasid. Restoran on avatud südaööni. Pärast õhtusööki on eriti populaarsed arvukad magustoidud. Samuti saate osta kokaraamatuid, kus Hiltli kokad jagavad oma saladusi ja õpivad ise süüa tegema.
"Mulle meeldib selle töö juures kõige rohkem see, et suudan oma kliente hämmastada ja rõõmustada ilma ühelegi loomale haiget tegemata," ütleb Rolf Hiltl. "Alates 1898. aastast oleme hõlmanud rohkem kui 40 miljonit seadet, kujutage ette, kui palju loomi peaks surema, kui iga portsjon sisaldaks vähemalt 100 grammi liha?"
Rolf usub, et Ambrosius Hiltlil oleks 111. aastapäeva puhul hea meel oma järeltulijat näha, kuid ei üllatanud ka vähem. 2006. aastal täielikult renoveeritud restoran teenindab nüüd 1500 külastajat päevas. Lisaks on seal baar (mitte enam teetoalide jaoks), disko ja kulinaarse kunsti kursused. Külaliste seas on aeg-ajalt ka kuulsusi: taimetoidust hindasid kõrgelt kuulus muusik Paul McCartney või Šveitsi režissöör Mark Foster.
Zürichi Hiltl pääses Guinnessi rekordite raamatusse kui esimene taimetoidurestoran Euroopas. Ja Šveitsis populaarses sotsiaalvõrgustikus Facebook on restorani Hitl lehel registreeritud 1679 fänni.