PSÜHoloogia

Artur Petrovski. Isiksuse arengu probleem sotsiaalpsühholoogia vaatenurgast. Allikas http://psylib.org.ua/books/petya01/txt14.htm

On vaja eristada õiget psühholoogilist lähenemist isiksuse arengule ja sellel põhinevat vanuseetappide periodiseerimist ning õiget pedagoogilist lähenemist isiksuse kujunemise sotsiaalselt määratud ülesannete järjekindlale eraldamisele ontogeneesi etappides.

Neist esimene keskendub sellele, mida psühholoogilised uuringud vastavates konkreetsetes ajaloolistes tingimustes vanuselise arengu etappidel tegelikult paljastavad, mis on (“siin ja praegu”) ning mis saab olla arenevas isiksuses sihipäraste kasvatusmõjude tingimustes. Teine puudutab seda, mida ja kuidas tuleks isiksuses kujundada, et see vastaks kõigile nõuetele, mida ühiskond talle selles vanuseastmes esitab. See on teine, õige pedagoogiline lähenemine, mis võimaldab üles ehitada tegevuste hierarhia, mis ontogeneesi järjest muutuvatel etappidel peaks olema juhtival kohal haridus- ja kasvatusprobleemide edukal lahendamisel. Sellise lähenemise väärtust ei saa ülehinnata. Samal ajal on mõlema lähenemisviisi segamise oht, mis mõnel juhul võib viia tegeliku asendamiseni soovitud vastu. Meile jääb mulje, et siin mängivad teatud rolli puhtalt terminoloogilised arusaamatused. Mõistel «isiksuse kujunemine» on kahekordne tähendus: 1) «isiksuse kujunemine» kui selle areng, protsess ja tulemus; 2) «isiksuse kujunemine» kui selle eesmärgipärane /20/ kasvatus (kui nii võib öelda, «kujundamine», «voolimine», «kujundamine», «voolimine» jne). On ütlematagi selge, et kui näiteks öeldakse, et teismelise isiksuse kujunemisel on juhtiv „ühiskondlikult kasulik tegevus“, siis vastab see mõiste „kujunemine“ teisele (tegelikult pedagoogilisele) tähendusele.

Nn kujundavas psühholoogilis-pedagoogilises eksperimendis ühendatakse õpetaja ja psühholoogi positsioonid. Siiski ei tohiks kustutada erinevust selle vahel, mida ja kuidas peaks kujundama (isiksuse kujundamine) psühholoog kui õpetaja (kasvatuse eesmärgid seab teatavasti mitte psühholoogia, vaid ühiskond) ja milline õpetaja kui õpetaja. psühholoog peaks uurima, selgitades välja, mis oli ja mis sai areneva isiksuse struktuuris pedagoogilise mõju tulemusena.

Jäta vastus