ütleb Philippe Grandjean endamisi "väga mures" pestitsiidide tase, millega eurooplased kokku puutuvad. Tema sõnul neelab iga eurooplane aastas keskmiselt 300 g pestitsiide. 50% toiduainetest, mida me regulaarselt tarbime (puuviljad, juurviljad, teraviljad) sisaldaksid pestitsiidijääke ja 25% oleks saastunud mitme nimetatud kemikaaliga.

Suurim risk peitub pestitsiidide mõjude sünergias, millega Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) arsti-teadlase hinnangul piisavalt ei arvesta. Praegu kehtestab see mürgisuse piirmäärad iga pestitsiidi (sh insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid jne) jaoks eraldi.

Pestitsiidide mõju aju arengule

Professor Grandjeani sõnul on see sisse lülitatud "Meie kõige kallim orel", aju, et see pestitsiidide kokteil põhjustaks kõige hukatuslikuma kahju. See haavatavus on seda olulisem, kui aju areneb "Selle all kannatavad loode ja varases staadiumis laps."

Teadlane tugineb oma märkustes paljudele uuringutele, mis viidi läbi kogu maailmas väikelastega. Ühes neist võrreldi kahe 5-aastaste rühma aju arengut, kellel on geneetika, toitumise, kultuuri ja käitumise omadused sarnased.¹. Kuigi üks kahest rühmast oli pärit samast Mehhiko piirkonnast, oli pestitsiidide kõrge tase allutatud, teine ​​aga mitte.

Tulemus: Pestitsiididega kokku puutunud lastel vähenes vastupidavus, koordinatsioon, lühiajaline mälu ja ka inimese joonistamise võime. See viimane aspekt on eriti ilmne. 

Konverentsi käigus tsiteerib teadlane mitmeid publikatsioone, millest igaüks on murettekitavam kui eelmine. Uuring näitab näiteks, et fosfaatorgaaniliste pestitsiidide kontsentratsiooni järkjärguline tõus rasedate naiste uriinis on korrelatsioonis 5,5 IQ-punkti kadumisega lastel 7-aastaselt.². Teine näitab selgelt ajude pildistamist, mida on kahjustanud sünnieelne kokkupuude kloorpürifossiga (CPF), sageli kasutatava pestitsiidiga.³.

Tegutsedes ettevaatuspõhimõtte alusel

Hoolimata nendest murettekitavatest tulemustest usub professor Grandjean, et praegu tegeleb selle teemaga liiga vähe uuringuid. Pealegi hindab ta seda « EFSA [Euroopa Toiduohutusamet] peab võtma pestitsiidide neurotoksilisuse uuringuid tõsiselt sama suure huviga kui vähiga seotud uuringuid. 

2013. aasta lõpus tunnistas EFSA aga, et eurooplaste kokkupuude kahe insektitsiidiga – atseetamipriid ja imidaklopriid – võib kahjustada selliste funktsioonidega nagu õppimine ja mälu seotud neuronite ja ajustruktuuride arengut. Lisaks toksikoloogiliste kontrollväärtuste langusele soovisid agentuuri eksperdid muuta pestitsiidide neurotoksilisuse uuringute esitamise kohustuslikuks enne nende kasutamise lubamist Euroopa põllukultuuridel.

Professori jaoks raiskaks uuringute tulemuste ootamine liiga palju aega. Euroopa otsustajad peavad tegutsema kiiresti. „Kas me peame ootama absoluutset tõestust, et kaitsta seda, mis on kõige väärtuslikum? Ma arvan, et ettevaatusprintsiip kehtib antud juhtumi puhul väga hästi ja tulevaste põlvkondade kaitse on otsuste tegemisel oluline. “

"Seega saadan EFSA-le tugeva sõnumi. Peame oma aju edaspidi jõulisemalt kaitsma. vasardab teadlane. Mis oleks, kui alustaksime mahepõllumajanduslikust toitumisest?

Philippe Grandjean on Taani Odense ülikooli meditsiiniprofessor. WHO ja EFSA (Euroopa Toiduohutusamet) endine nõunik, ta avaldas 2013. aastal raamatu keskkonnasaaste mõjust aju arengule „Ainult juhuse tahtel – kuidas keskkonnareostus kahjustab aju arengut – ja kuidas kaitsta järgmise põlvkonna ajusid” Oxfordi ülikooli ajakirjandus.

Juurdepääs töökoja taasedastusse korraldas 18. novembril 2015 Euroopa Parlamendi teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamisüksus (STOA).