Tammepuravik (Leccinum quercinum)
- Osakond: Basidiomycota (Basidiomycota)
- Alajaotus: Agaricomycotina (Agaricomycetes)
- Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
- Alamklass: Agaricomycetidae (Agaricomycetes)
- Järjestus: Boletales (Boletales)
- Perekond: Boletaceae (Boletaceae)
- Perekond: Leccinum (Obabok)
- Type: Leccinum quercinum (tammepuravik)
Tamme podosinovyki kübar:
Telliskivipunane, pruunikas, läbimõõduga 5-15 cm, nooruses nagu kõik puravikud, kerajad, jalale “venitatud”, kasvades avaneb, omandades padjakujulise kuju; üleküpsenud seened võivad olla üldiselt lamedad, sarnaselt ümberpööratud padjaga. Nahk on sametine, ulatudes märgatavalt üle korgi servade, kuiva ilmaga ja täiskasvanud isenditel on see lõhenenud, “malelaud”, mis aga ei torka silma. Viljaliha on tihe, valge-hall, lõikel on näha udused tumehallid laigud. Tõsi, neid pole kaua näha, sest õige pea muudab lõigatud viljaliha värvi – algul sini-lillaks ja siis sinakasmustaks.
Spoorikiht:
Juba noortel seentel pole see puhasvalge, vananedes muutub aina hallimaks. Poorid on väikesed ja ebaühtlased.
Spooripulber:
Kollakaspruun.
Tamme jalg:
Kuni 15 cm pikk, kuni 5 cm läbimõõduga, pidev, alumises osas ühtlaselt tihenev, sageli sügavale maasse. Tammepuraviku varre pind on kaetud kohevate pruunide soomustega (üks leccinum quercinum'i paljudest, kuid ebausaldusväärsetest tunnustest).
Levik:
Sarnaselt punasele puravikule (Leccinum aurantiacum) kasvab tammepuravik juunist septembri lõpuni väikeste rühmadena, eelistades erinevalt oma kuulsamast sugulasest sõlmida liitu tammega. Arvustuste põhjal otsustades on see mõnevõrra levinum kui teised punase puravike, männi (Leccinum vulpinum) ja kuuse (Leccinum peccinum) puravike sordid.
Sarnased liigid:
Kolm “sekundaarset haavaseent”, mänd, kuusk ja tamm (Leccinum vulpinum, L. peccinum ja L. quercinum) pärinevad klassikalisest punasest haavast (Leccinum aurantiacum). Kas eraldada need eraldi liikideks, kas jätta alamliikideks – kõige loetu järgi otsustades on see iga entusiasti eraasi. Need erinevad üksteisest nii partnerpuude, jalas olevate soomuste (meie puhul pruunide) kui ka naljaka mütsi varjundi poolest. Otsustasin pidada neid erinevateks liikideks, sest lapsepõlves õppisin seda põhimõtet: mida rohkem puravikke, seda parem.
Puraviku tamme söödavus:
Mis sa arvad?