Neuroom on kasvaja, mis areneb närvide kaitsvas ümbrises. Kõige tavalisem vorm on akustiline neuroom, mis mõjutab vestibulokohleaarset närvi, st kraniaalnärvi, mis on seotud kuulmise ja tasakaalutundega. Kuigi neuroomid on enamikul juhtudel healoomulised kasvajad, võivad mõned neist põhjustada tüsistusi. Toetus võib olla hädavajalik.

Neuroomi määratlus

Neuroom on kasvaja, mis kasvab närvides. See kasvaja areneb täpsemalt Schwanni rakkudest, mis asuvad närve ümbritsevas kaitsekestas. Sel põhjusel nimetatakse neuroomi ka schwannoomiks.

Kõige tavalisem vorm on akustiline neuroom, mida nimetatakse ka vestibulaarseks schwannoomiks. See neuroom mõjutab vestibulaarnärvi, mis on üks VIII kraniaalnärvi harudest, mis on seotud kuulmise ja tasakaalutundega.

Neuroomi põhjused

Nagu paljudel teistel kasvajatüüpidel, on neuroomide päritolu, mis on siiani halvasti mõistetav. Siiski on leitud, et mõned akustilise neuroomi juhtumid on 2. tüüpi neurofibromatoosi tunnuseks, mis on geneetilisest mutatsioonist põhjustatud haigus.

Neuroomi diagnostika

Neuroomi võib kahtlustada teatud kliiniliste tunnuste tõttu, kuid seda võib avastada ka juhuslikult arstliku läbivaatuse käigus. See kasvaja võib mõnel juhul tõepoolest olla asümptomaatiline, st ilma ilmsete sümptomiteta.

Akustilise neuroomi diagnoos põhineb esialgu sellistel kuulmistestidel nagu:

• audiogramm, mis tehakse kõikidel juhtudel akustilisele neuroomile iseloomuliku kuulmislanguse tuvastamiseks;
• tümpanomeetria, mida mõnikord tehakse selleks, et teha kindlaks, kas heli võib läbida kuulmekile ja keskkõrva;
• kuulmise esilekutsutud potentsiaalide (AEP) test, mis mõõdab kõrvadest tulevate helisignaalide põhjal närviimpulsse ajutüves.

Diagnoosi kinnitamiseks ja süvendamiseks tehakse seejärel magnetresonantstomograafia (MRI) uuring.

Neuroom on haruldane kasvaja. Need moodustavad keskmiselt 5–8% ajukasvajatest. Aastane esinemissagedus on ligikaudu 1 kuni 2 juhtu 100 inimese kohta.

Mõnel juhul on neuroom halvasti arenenud ja ei põhjusta märgatavaid sümptomeid.

Akustilise neuroma tüüpilised tunnused

Akustilise neuroma areng võib ilmneda mitme tüüpilise tunnusena:

• kuulmislangus, mis on enamikul juhtudel progresseeruv, kuid võib mõnikord olla äkiline;
• tinnitus, mis on müra või helin kõrvas;
• surve- või raskustunne kõrvas;
• kõrvavalu või kõrvavalu;
• peavalud või peavalud;
• tasakaalutus ja peapööritus.

Märkus. Akustiline neuroom on tavaliselt ühepoolne, kuid mõnikord võib see olla ka kahepoolne.

Tüsistuste oht

Neuroomid on enamikul juhtudel healoomulised kasvajad. Kuid mõnikord on need kasvajad vähkkasvajad.

Akustilise neuroomi korral võib VIII kraniaalnärvi kasvaja kasvades ja suuruse suurenedes põhjustada tüsistusi. See kipub suruma kokku teisi kraniaalnärve, mis võib põhjustada:

• näo parees näonärvi kokkusurumisel (kraniaalnärv VII), mis on näo motoorsete oskuste osaline kaotus;
• kolmiknärvi neuralgia, mis on tingitud kolmiknärvi kompressioonist (kraniaalnärv V), mida iseloomustab tugev valu, mis mõjutab näo poolt.

Neuroom ei vaja tingimata ravi, eriti kui kasvaja on väike, ei kasva ega põhjusta sümptomeid. Siiski on regulaarne arstlik jälgimine, et vähendada tüsistuste riski.

Teisest küljest võib neuroomi juhtimine muutuda hädavajalikuks, kui kasvaja kasvab, suureneb ja sellega kaasneb tüsistuste oht. Üldiselt kaalutakse kahte ravivõimalust:

• operatsioon kasvaja eemaldamiseks;
• kiiritusravi, mis kasutab kasvaja hävitamiseks kiiritust.

Ravi valik sõltub paljudest parameetritest, sealhulgas kasvaja suurusest, vanusest, tervislikust seisundist ja sümptomite tõsidusest.

Neuroomide päritolu pole selge. Seni pole ennetusmeedet kehtestatud.