Piimjas tsooniline (Lactarius zonarius)
- Osakond: Basidiomycota (Basidiomycota)
- Alajaotus: Agaricomycotina (Agaricomycetes)
- Klass: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
- Alamklass: Incertae sedis (ebakindla asukohaga)
- Järjestus: Russulales (Russulovye)
- Perekond: Russulaceae (Russula)
- Perekond: Lactarius (piimjas)
- Type: Lactarius zonarius (tsooniline piimalill)
Tsoonilüpsja on russulaliste sugukonda kuuluv lüpsja.
Ta kasvab peaaegu kõikjal, eelistades laialehelisi metsi (tamm, pöök). See on mükoriisa tekitaja (kask, tamm). Ta kasvab nii üksikult kui ka väikeste rühmadena.
Hooaeg: juuli lõpust septembrini.
Viljakehi esindavad kübar ja vars.
juhataja kuni 10 sentimeetrit suur, väga lihakas, algul lehtrikujuline, siis muutub sirgeks, lamedaks, kõrgendatud servaga. Serv on terav ja sile.
Korgi pind on kuiv, vihma käes muutub kleepuvaks ja märjaks. Värvus: kreemjas, ookerjas, noortel seentel võivad olla väikesed alad, mis küpsetel isenditel kaovad.
jalg silindriline, keskne, väga tihe, kõva, seest õõnes. Värvus varieerub valgest ja kreemikast ookerini. Kui aastaaeg on vihmane, võivad jalal olla laigud või väike, kuid väljendunud punakas kate. Tsooniline piimjas on agarik. Plaadid on laskuvad, kitsad ja võivad sõltuvalt ilmastikutingimustest muuta värvi: kuival hooajal on nad kreemjad, valkjad, vihmaperioodil pruunid, puhmas.
Pulp kõva, tihe, värvus – valge, maitse – vürtsikas, põletav, piimjat mahla eritav. Lõikusel mahl ei muuda värvi, jääb valgeks.
Tsooniline piimaseen on tinglikult söögiseen, kuid keetmise ajal on leotamine vajalik (kibeduse eemaldamiseks).
Sageli aetakse seda segi männiingveriga, kuid piimjal on mitmeid iseloomulikke jooni:
– mütsi hele värv;
– lõige ei muuda õhu käes värvi (kameelinas muutub see rohekaks);
– viljaliha maitse – põletav, vürtsikas;
piimamahl on alati valge.