Programmeerimisel on loendid võib-olla sama kasulik andmestruktuur kui massiivid. Mis on loendid, kuidas neid luua? Kuidas Pythonis loenditega töötada? Selle kohta saate teada meie artiklist.

Mis on Pythonis loendid?

Nimekirju saab osaliselt identifitseerida massiividega, kuid loendite (muidu nimetatakse neid ka loenditeks) erinevus ja eelis seisneb selles, et nad saavad kombineerida erinevaid andmetüüpe. See tähendab, et loend avab rohkem võimalusi mis tahes objektide jada salvestamiseks. Muutuja, mida nimetatakse loendiks, sisaldab viidet mälus olevale struktuurile, mis sisaldab viiteid alternatiivsetele struktuuridele.

Loend Pythonis on järjestatud kogum segatüüpi objekte, mida saab muuta ja mille objektid võivad erineda.

Mida see tähendab? Vaatame definitsiooni üksikasjalikult.

Kirje suurust saab muuta, vähendada, sellele uusi ridu lisada. Samuti saate muuta kogu loendi struktuuri. Pidage meeles, et iga kord, kui loendis olevat meetodit kasutatakse, muudetakse algset loendit, mitte koopiat.

Suurema selguse huvides võite Pythonis olevast loendist mõelda kui toodete loendist, mida tuleb poest osta. Kui ostuplaani koostamisel asuvad kõik vajalikud esemed üksteise all ja igaühel neist on oma rida, siis Pythonis on loendis kõik elemendid eraldatud komadega ja nurksulgudes, et Python saaks aru, et siin on näidatud nimekiri. Elemendid on lisatud jutumärkidesse. See on kohustuslik tingimus, sest iga element on eraldi rida.

Loendi loomise viisid

Liikudes edasi klassikalise näite juurde, loome loendi, mida edaspidi kasutame ja muudame. Kirjete loomiseks on mitu võimalust.

Üks neist on rakendus sisseehitatud funktsioonide loend ( ). Selleks peate töötlema mis tahes objekti, mida saab itereerida (string, korteež või olemasolev loend). Sel juhul string.

See, mis lõpuks juhtub:

>>> list('loend') ['c', "n", "i", "c", "o", "to"]

Teine näide näitab, et loendid võivad sisaldada piiramatul arvul väga erinevaid objekte. Samuti võib kirje jääda tühjaks.

>>> s = [] # Tühi loend >>> l = ['s', 'p', ['isok'], 2] >>> s [] >>> l ['s', 'p' , ['isok'], 2]

Järgmine, kolmas, listide moodustamise viis on nn nimekirja generaator.

Kirjete generaator on kirjete loomise süntaktiline konstruktsioon. See on sarnane for-tsükliga.

>>> c = [c * 3 c jaoks loendis] >>> c ['lll', 'iii', 'sss', 'ttt']

Seda saab kasutada ka mahukamate struktuuride loomiseks:

>>> c = [c * 3 c jaoks loendis, kui c != 'i'] >>> c ['lll', 'sss', 'ttt'] >>> c = [c + d c 'loendis' if c != 'i' d jaoks 'rämpspostis' if d != 'a'] >>> c ['ls', 'lp', 'lm', 'ss', 'sp' , 'sm', 'ts', 'tp', 'tm']

See genereerimismeetod ei ole aga mitme kirje koostamisel alati tõhus. Seetõttu on loendite loomiseks soovitatav kasutada for-tsüklit.

Kui teil on vaja viidata mõnele loendi elemendile, kasutatakse indekseid. Igal elemendil on oma indeks.

Indeks on loendis oleva elemendi number.

Kui soovite kirje täita korduvate identsete elementidega, kasutatakse sümbolit *. Näiteks peate loendile lisama kolm identset numbrit: [100] * 3.

Loendi funktsioonid

funktsioonid – see on ehk Pythoni peamine eelis teiste programmeerimiskeelte ees. Loenditele saab rakendada põhilisi sisseehitatud funktsioone.

Mõelge neist kõige populaarsematele:

• nimekiri(vahemik( )) – kui ülesandeks on järjestikuse loendi koostamine, siis kasutatakse vahemiku funktsiooni. Sellel funktsioonil on järgmised vormid:

1. vahemik (lõpp). Seda kasutatakse juhul, kui on vaja luua loend nullist lõpliku arvuni.
2. vahemik (algus, lõpp). Määratud on nii algus- kui lõppnumbrid.
3. vahemik (algus, lõpp, samm). Sammuparameeter määrab valikukarakteristiku. Näiteks kui teil on vaja valida iga viies number jadast vahemikus 1 kuni 21, näeb tulemuseks olev loend välja järgmine: [10,15, 20].

Vahemiku funktsioon võib koodi hulka oluliselt vähendada.

• lina (nimekiri) – võimaldab teil teada saada, mitu elementi loendis on.
• sorteeritud (loend, [võti]) – sorteerib loendis olevad objektid kasvavas järjekorras.
• max (loend) – tagastab suurima elemendi.
• min (loend) – vastupidine funktsioon – võimaldab tagastada elemendi minimaalse väärtusega.

Saate kasutada ka muid sisseehitatud funktsioone:

• nimekiri (kordaja) – Teisendab korteežiobjekti loendiks.
• summa (nimekiri) – summeerib kõik loendi elemendid, kui kõik väärtused on numbrid, kehtib nii täis- kui ka kümnendarvude kohta. Siiski ei saa ta sellest alati õigesti aru. Kui loendis on mittenumbriline element, annab funktsioon tõrketeate: "TypeError: unsupported type(s) for +: "int" ja "str".

Loetlemise meetodid

Läheme tagasi meie poest ostetavate kaupade loendi juurde ja nimetame seda poenimekirjaks:

poenimekiri = []

Järgmisena kaaluge loetletud meetodeid:

• lisa (üksus) – selle abil saate loendisse elemendi lisada. Sel juhul on uus element lõpus.

Täidame oma uue nimekirja õigete toodetega:

shoplist.append(leib)

shoplist.append(piim)

• nimekiri.pikendada (A) – lisab "loendi loendisse". See funktsioon säästab aega, kuna saate korraga lisada mitu üksust. Oletame, et meil on juba puuviljade loend, peame need põhinimekirja lisama.

shoplist.extend(puuviljad)

• sisesta (indeks, üksus) – lisab määratud indeksiga elemendile määratud väärtuse määratud indeksi ette.
• lcount (üksus) – näitab elemendi korduste arvu.
• nimekiri.eemalda (kirje) on vastupidine funktsioon nimekiri.lisa (x). Seda saab kasutada mis tahes elemendi eemaldamiseks. Kui valitud üksust loendis pole, teatatakse veast.
• pop([indeks]) – eemaldab valitud elemendi ja tagastab selle samal viisil. Kui elementi pole määratud, eemaldatakse loendist viimane element.
• sorteeri ([võti]) – paneb loendis olevad elemendid kasvavas järjekorras, kuid saate määrata ka funktsiooni.
• indeks(üksus) – näitab esimesena valitud elemendi indeksit.
• Selle meetodi abil saate loendit laiendada, st peegeldada kõiki selle elemente vastupidine (loend). Viimasest elemendist saab esimene, eelviimasest elemendist teine ​​jne.
• Nimekirja koopia luuakse käsuga koopia (loend).
• sügavkoopia (loend) – sügav kopeerimine.
• Eemaldage meetodit kasutades kõik loendi elemendid selge (nimekiri).

Väärib märkimist, et loendimeetodid erinevad stringimeetoditest selle poolest, et need muudavad loendit kohe, see tähendab, et täitmise tulemust pole vaja tagastada.

>>> l = [1, 2, 3, 5, 7] >>> l.sort() >>> l [1, 2, 3, 5, 7] >>> l = l.sort() > >> print(l) Puudub

Järgmine on loenditega töötamise näide:

>>> a = [66.25, 333, 333, 1, 1234.5] >>> print(a.count(333), a.count(66.25), a.count('x')) 2 1 0 >>> a.insert(2, -1) >>> a.append(333) >>> a [66.25, 333, -1, 333, 1, 1234.5, 333] >>> a.index(333) 1 >> > a.remove(333) >>> a [66.25, -1, 333, 1, 1234.5, 333] >>> a.reverse() >>> a [333, 1234.5, 1, 333, -1, 66.25 ] >>> a.sort() >>> a [-1, 1, 66.25, 333, 333, 1234.5]