Neerud on üks inimkeha põhiorganeid, mis võimaldavad tal korralikult toimida. Kõik sümptomid, mis viitavad võimalikele probleemidele selles piirkonnas, tuleks võimalikult kiiresti kontrollida põhjaliku meditsiinilise diagnostika abil. Kui märkate häirivat turset jalgadel, kätel või leiate probleemi urineerimisel – nii roojamise sageduse kui ka selle koguse ja kvaliteediga, peaks see äratama huvi ja motiveerima arsti juurde minema. Need sümptomid võivad viidata neerupuudulikkusele – väga tõsisele haigusele.
Neerupuudulikkus – sümptomid
Lihtsamad sümptomid, mis viitavad probleemile neerupuudulikkus võib viidata sellele, et keha ei tule korraliku puhastamisega toime. Jääkainete, toksiinide ja vee kontsentratsioon suureneb vere ebapiisava puhastamise ja vee eemaldamise tõttu. See mõjutab nii organi otsest talitlust kui ka teiste organite töö reguleerimist. Puudulikkus võib kulgeda kiiresti – siis on tegemist selle ägeda vormiga ja kroonilise – siis on see pöördumatu protsess, mis lõpeb selle organi funktsionaalsuse täieliku kadumisega. Neerupuudulikkuse sümptomid on üsna iseloomulikud. Esialgu ilmneb oksendamine, kõhulahtisus, verejooks seedetraktist. Arenev haigus toob kaasa täiendavaid sümptomeid - sagedane urineerimine, üla- ja alajäsemete turse. Lisaks põhjustab kehas peetav vesi kaalutõusu. Kroonilise korral neerupuudulikkus tekib vererõhu probleem, uriini järkjärguline kontsentratsioon, naha sügelus, jäsemete turse, nägemishäired, peavalud, õhupuudus, luksumine, oksendamine. Kui patsient kannatab glomerulonefriidi all, kogeb ta suure tõenäosusega valu nimmepiirkonnas, uriini värvust ja muude kehaosade turset. Tavaliselt kaasneb neerupuudulikkusega pidev väsimustunne, nõrkus, ärrituvus, keskendumisvõime langus, isutus, naha ketendus ja sügelus.
Kuidas diagnoosida ägedat neerupuudulikkust?
Kõiki kõrvalekaldeid neerude töös tuleks võimalikult kiiresti kontrollida arsti juurde minnes. Tavaliselt on lähtepunktiks mõned põhitestid: morfoloogia, üldine uriinianalüüs, kreatiniini, uurea, glükoosi tase. Lõpliku diagnoosi paneb selles osas nefroloog, kes suunab suure tõenäosusega täiendavatele uuringutele, mis näitavad neerude ehituse ja toimimise üksikasju. Tänu sellele saab ta teada, kas on moonutusi, ladestusi, kive, tsüste, kasvajaid. On vaja läbi viia urograafia, ultraheli.
Neerupuudulikkus – ravi
Diagnoositud haige neeru sümptomid viivad ravitee määramiseni. Peamine probleem, mida sellise haiguse korral reguleeritakse, on toitumine. Valkudest on selle haiguse puhul soovitatav loobuda – see aga ei tähenda selle tarbimise täielikku piiramist, sest käed võivad olla täisväärtuslikku valku sisaldavad tooted nagu piim ja munad. Teine soovitus on loomsed rasvad oma toidust välja jätta. Tursehaiged peaksid loobuma soolast, konservidest, soodast, hapukurgist ja suitsutoodetest. Seevastu need, kelle testid näitavad liiga kõrget kaaliumisisaldust, peavad loobuma tomatitest, banaanidest, pähklitest, kakaost, šokolaadist, liha- ja köögiviljavarudest. Kui keegi põeb ureemiat, peaks ta loobuma kalast, rupsist, vasikalihast, hanest, teraviljast, täisteraleivast, tangudest.
Iga kord tuleks aga dieedi koostamine toimuda arsti valvsa pilgu all, kes kohandab selle ja tarbitava vedeliku koguse vastavalt keha hetkeseisundile. Põhiprintsiip, mida toitude valmistamisel järgida, on valmistada kergesti seeditavaid roogasid – vältides praadimist, küpsetamist, praadimist. Parim lahendus on serveerida aurutatud või küpsetatud roogasid fooliumis.