Tema süda on jääs ja ta näeb välja külm nagu jäämägi. Näib, et ta ei tunne midagi: ta suudab sind tõestada nagu teoreem, kuid ta ei suuda näidata sõbralikku osalust. Treener Leonid Krol nimetab selliseid inimesi Kayamiks ja usub, et tegemist pole sugugi kräkkeritega. Mis need tegelikult on?
Kõik mäletame muinasjuttu poiss Kaist, kelle süda kuradipeegli kildude tõttu «kõvaks ja jäiseks» läks. Ta suutis tundeid taastada ja iseendaks saada ainult tänu Gerda armastusele. Ja kuidas on lood Kaiga, kellega võime päriselus kohtuda? Kas saate õpetada teda tundma?
Mida me Kai kohta teame?
- Ta kiindub kergesti inimestesse. Kai ei usu oma õnne ja teise inimese tunnete püsivusse, seetõttu kontrollib ta regulaarselt oma jõudu ja iga kord rõõmustab tulemuse üle, kuid ei näita emotsioone välja. Samas iseloomustab teda järsk üleminek «tahan hakkama» juurest iseseisvuse ja iseseisvuse hoidmisele. Väljendage talle ühtlast, rahulikku, pidevat tunnet, kuid mõnikord võtke see oma kätele, sest ta on "väga täiskasvanud ja väga väike".
- Kardab oma tundeid. Kai on ettevaatlik tunnistamast, et ta on "halb", ja lükkab tagasi vihkamise võimaluse. Ja üldiselt suhtub ta kõigisse tugevatesse tunnetesse ambivalentselt: ta tahab ja kardab neid.
- Tal on palju väikseid hirme. Hirmud on suured — näiteks surra ja hulluks minna. Siin suhtub Kai neisse üsna rahulikult. Ta kardab olla tõrjutud, nõrk, sobimatu, seetõttu esitab ta endale pidevalt küsimuse: "Ma olen tugev või nõrk."
- Võtab kõik kontseptsioonid osadeks lahti ja paneb oma versioonis uuesti kokku. Kõik, mida Kai puudutab, peaks saama «tema» omaks — justkui paneks ta oma jälje või pitseri.
- Tema halb seisund - tahte, motivatsiooni ja energia puudumine. Kai ei saa toimida, kui tal pole kõiki asju, mis teda tavaliselt edasi viivad. Sellises olekus jääb vestluskaaslasele mulje, et Kai hammasrattad ei pöörle — tema ees on sile inertne palk.
- Näitab polariseeritud tundeid teiste vastu. Kuldset keskteed pole: see on kas väga kõrge tundlikkus või - jäikus ja külmus, mille tõttu ta ei ole võimeline vestluspartneri kogemustele elementaarselt tähelepanu pöörama.
- On harva üksi. Kõige sagedamini võib Kai leida seltskonnast, mis on sõbralik ja soe. Ta otsib meelega sarnaseid ja loob need ise, kuid kaotab kiiresti kontakti osalejatega.
Treener Kaiga
Kaiga töötades on oluline järk-järgulisus ja järjekindlus, muidu tekivad teravad tagasilöögid ja taandarengud. Samuti on hädavajalikud kiindumus- ja usaldustunne, meloodia ja intonatsioon, millest tal küll puudu jääb, kuid mida ta teistes hindab.
- Tegelege tema kehaga pidevalt. Selleks peate leidma erinevaid vabandusi, kuid võite alustada kehalistest praktikatest ja lühikestest. Need meenutavad keha tihedust, mis tähendab, et nad annavad Kaile garanteeritud olemasolu tunde. "Lähiajal ei söö mind keegi," rõõmustab ta.
- Anna talle kaubanduse kohta nõu. Hakka kingsepaks, õmble, kudu, puusepatööd… Peenmotoorika äratavad ja normaliseerivad Kai. Pealegi, mida rohkem tööd, seda vähem ta omaette pomiseb.
- Arutage Kaiga tundeid. Esiteks tuleb seda teha abstraktselt: millistes olukordades, kelle poolt ja kuidas need avalduvad näiteks raamatutes ja filmides. Ja alles siis tähistage neid elus. Las ta õpib parandama oma tundeid ja seejärel teiste inimeste tundeid: "Arvake, mida ma tundsin, kui sa mulle seda sellisel toonil ütlesid."
- Ärge võtke teda uimasest välja. Ta peab seda tegema omal jõul ja vabast tahtest. Tahe ja emotsioonid ei kuiva kunagi põhja – alati jääb midagi alles, nii et ei tasu neid vägivaldse «tule, üks, kaks» kaudu välja tõmmata.
- Kuid ärge jätke Kait tema kujuteldavasse reaalsusesse. See on tohutu, tal on selles lihtne, palju lihtsam kui päriselus. Ära anna järele tema “meie tunneme end siin nii hästi, oleme nagu ema kõhus, milleks meil sinna mingit välismaailma vaja on?”. Ärge laske end petta tavalistest õdusatest teoreetilistest vestlustest, lohistage ta ellu - õrnalt ja visalt.