Peatäide invasioon

Üha sagedamini loetakse internetist lapsevanemate kaebusi, et lapsed toovad koolist peatäid. Seda fakti kinnitasid koolide ja lasteaedade juhid ning Sanepide pressiesindaja ütles otse, et peatäide probleem puudutab praegu enamikku meie riigi koole ja lasteaedu. Kuigi täide probleem suureneb, valitseb teema ümber vaikus.

Täid kui häbiväärne probleem

Meie Poola ühiskonnas on levinud arvamus, et täide esinemist seostatakse mustuse, vaesuse ja elementaarsete hügieenireeglite mittejärgimisega, mistõttu on selle haiguse teema meie riigis tabuteema. Probleem süveneb, kuid selle ümber valitseb vaikus. Samal ajal on peatäid alati esinenud kogu maailmas ning need mõjutavad kõiki kontinente, kliimavööndeid ja populatsioone. Näiteks USA andmetel on igal kümnel lapsel aeg-ajalt täid ja haiguse vastu võitlemiseks vajalike meetmete aastane maksumus on peaaegu 1 miljard dollarit. Seetõttu on vaja teadvustada peatäide tegelikku olemust, et nendega tõhusalt võidelda.

Täid kui parasiithaiguse algus

Täid ei tule mustusest, need viivad peanaha nakkushaiguseni. Parasiidid võivad kanduda ühelt inimeselt teisele otsese kontakti kaudu või kammide, juukseharjade, juuksenõelte, kummilintide, aga ka mütside ja sallide ühisel kasutamisel.

Mis parasiit põhjustab peatäide?

Kohalolek põhjustab haigusi Peatäid (Peatäid) – see on parasiit, mida leidub ainult peanaha karvases osas ja mis toitub selle verest. Täiskasvanud beežikaspruuni putuka suurus ei ületa 2-3 mm. Täide vastsed on värvuselt valkjaspruunid ja suuruselt meenutavad nõelapead. Järgmise 6 päeva jooksul muneb emane tavaliselt 8–20 muna päevas. Tänu kleepuvale ainele kleepuvad vastsed kindlalt peanaha külge. 10 päeva jooksul kooruvad munad vastseks, millest areneb seejärel täiskasvanu.

Hammustuskohale ilmuvad punased tükid, mis põhjustavad sügelust ja sarnanevad sääsehammustusega. Peatäi ei hüppa, vaid hiilib, liikudes kiiresti mööda karva pikkust. Sel põhjusel nõuab täide nakatumine otsest kontakti haige inimesega. Sel põhjusel on suurim nakatumisoht lastel ja noorukitel, kes erinevalt täiskasvanutest ei hoia piisavat distantsi – kallistavad mängides pead, magavad lasteaias õhtusöögijärgsel uinakul kõrvuti, vahetavad juuksekummid. jne. Täide esinemine sageneb pühade ajal, mil paljud lapsed käivad väljas õhtusöögil, väljasõitudel või laagrites. Lisaks on täide levikut soodustavad tegurid suurte inimeste hulgas viibimine, ühised vannitoad või mängud.

Seega, enne kui teie laps läheb laagrisse, koleni või rohelisse kooli, mõelge ennetustööle:

  1. Kas teie lapsel on pikad juuksed? Lühendage neid enne väljalendu või õpetage siduma.
  2. Teatage oma lapsele, et isiklikud hügieenitarbed, nagu kamm, rätik, rõivad ja hari, peaksid olema tema enda omad ja neid ei tohiks kellelegi laenutada.
  3. Öelge oma lapsele, et ta peaks pead pesema vähemalt kord nädalas. Lisaks varustage oma lapsele hügieenitooteid, nagu šampoonid ja palsamid, mis aitavad tema juukseid lahti harutada ja kammida.
  4. Pärast koju naasmist kontrollige kindlasti lapse pead ja juukseid, korrake neid kontrolle regulaarselt, nt iga kahe nädala tagant.

Täid – sümptomid

Täide esinemise peamine sümptom on kaela ja pea sügelus. Kui märkame, et laps kratsib palju, tuleks esimesel võimalusel lasta juuksed üle kontrollida.

Kuidas ma saan kontrollida oma juukseid täide suhtes?

Eraldage juuksed naha lähedalt, pöörates erilist tähelepanu kuklale ja kõrvade taha. Tihe kamm, mis kammib läbi märgade juuste, võib meid selles aidata. Täid on juustes raskesti märgatavad, seetõttu on parem kasutada tumedate juuste puhul kontrastset heledat kammi ja blondide juuste puhul tumedaid juukseid. Kui märkame, et kammi hammaste vahele on jäänud täid, vastsed või munad, ostame apteegist spetsiaalse preparaadi ja kasutame seda infolehe järgi. Jälgi aga, et preparaat sobiks antud vanuses lapsele, ei tekitaks allergiat ega ärritaks nahka.

Täid – ravi

Arstid peavad peatäide vastu võitlemisel kõige tõhusamateks ja kõige vähem kahjulikuks aineid, mis sisaldavad silikoonõlide rühma kuuluvaid aineid. Need on mittetoksilised ained, mis pea külge kleepudes katkestavad täide juurdepääsu õhule. Täide vastu võitlemisel kasutatakse aga selliseid koduseid abinõusid nagu:

  1. hõõrudes pead õliga,
  2. hõõrudes pead äädikaga.

Täide ennetamiseks sobivad hästi šampoonid kookosõli ja oliiviõliga. Need šampoonid sisaldavad rasvhappeid, mis tapavad täid. Nendele parasiitidele ei meeldi ka teepuuõli, eukalüpti-, lavendli- ja rosmariiniõli ning mentool. Täide ravi tuleb korrata 7-8 päeva pärast, et haigus ei korduks. Täid ei tohiks tähelepanuta jätta ja kui neid ei ravita, võivad need põhjustada bakteriaalset nahainfektsiooni ja samblikulaadseid kahjustusi ning äärmisel juhul isegi pindala alopeetsiat.

Veendumaks, et meil on õnnestunud täid täielikult likvideerida, tuleks täidepreparaadiga ravida kõiki, kellega ühe katuse all elame (peale lemmikloomade ei nakatu inimese täidega loomad). Korteri suurt desinfitseerimist pole vaja teha, piisab selle põhjalikust puhastamisest ja suurest pesust. See on oluline, sest täid võivad väljaspool inimese nahka, nt riietel, mööblil või voodipesul, säilida 2 päeva ja nende munad kuni kaks nädalat. Seetõttu tuleks kõik vaibad, tugitoolid, diivanid ja isegi matereca põhjalikult tolmuimejaga puhastada. Lisaks ei tasu unustada ka turvatooli! Pärast tolmuimemise lõpetamist pange tolmukott kilekotti, sulgege see tihedalt ja visake minema. Lasteriiete, voodipesu või rätikute puhul peaksime neid pesema 60 °C juures. Mida ei saa kõrgel temperatuuril pesta – nt tekid, padjad, topised – paneme kaheks nädalaks kilekottidesse, et oodata, et täid välja tuleksid. arengutsükkel. Isiklikud aksessuaarid, nagu kamm, hari, juuksekumm või kamm, viskame minema ja ostame uued.

Lapsevanemad, kes avastavad oma lapsel täid, ei teavita häbist üldjuhul oma õpetajaid koolis ega lasteaias. See põhjustab haiguse edasist levikut. Kui intervjuus edastati info peatäide diagnoosimise kohta, said kõik lapsevanemad kontrollida laste juukseid ja alustada kohe raviga.

Kes peaks täid tõrjuma lapsel?

Täidega võitlemine lasub nüüd vanematel, koolid ei saa oma õpilaste puhtust kontrollida. Sellised kontrollid toimusid kaks korda õppeaasta jooksul kuni detsembrini 2004. Selle aasta 12. detsembril kehtis terviseministri määrus laste ja noorukite ennetava tervishoiu ulatuse ja korralduse kohta (Aga nr 282, tl 2814). ) ning Ema ja Lapse Instituudi soovitused, mis sisalduvad väljaandes Õe ja hügienisti tööstandardid ja metoodika jõustusid kool. Nende dokumentide alusel õpilaste puhtust ei kontrollitud. Nende endine teostusviis tuvastati laste õiguste rikkumisena. Edaspidi võib lapse puhtust kontrollida ainult vanemate nõusolekul ja soovil. Ja siit tuleb probleem, sest mitte kõik vanemad pole sellega nõus. Mida siis teha, kui lube pole ja koolis tekivad peatäid?

Tasub vaadata teiste riikide kogemusi, näiteks Saksamaal saadab kool täidega õpilase koju ravile. Ta võib õppetundi naasta alles siis, kui ilmub koos arsti tõendiga, et probleem on lahendatud. Või tasuks koolikontrollid taaskehtestada vaid teistsugusel kujul, õpilase väärikust riivamata. Täitõrjet saab ju ilma tunnistajateta, õpilase õe vastuvõtul käigu ajal. Kui kontrollidele eelneb varasem hariduskampaania, ei esitaks keegi vastuväiteid (ei õpilased ega lapsevanemad).

Tekst: Barbara Skrzypińska

Jäta vastus