Kui tead, kuidas eristada kahvatut ja kärbseseent russulast, pole see põhjus end seenekorjajaks nimetada.
Tõepoolest, peale nende kahe “retsidivisti” kasvab meie maadel umbes 80 liiki mürgiseid seeni. Ja 20 neist on eriti eluohtlikud. Võrdluseks: inimkehale avalduva mõju tugevuse järgi jagunevad mürgised seened 3 rühma.
Esimese (kollasenahaline pliit, tiigririda) esindajad põhjustavad mao- ja soolehäireid, mis avalduvad juba 1-2 tundi pärast söömist.
Teine seente rühm lööb närvikeskustesse, kutsudes esile tugeva oksendamise, teadvusekaotuse, hallutsinatsioonid. Sarnase toimega on punane ja panter-kärbseseen.
Kolmandasse rühma kuuluvad üliagressiivsed seened, mis mõjutavad inimese maksa ja neere. Isegi õigeaegne arstiabi ei taasta puudega elundeid ja süsteeme ning seetõttu ei jää inimesed pärast selliste seentega mürgitamist enamasti ellu. Tapjaseened – kahvatu kärbseseen, haisev kärbseseen, oranžikaspunane ämblikuvõrk, valeseened.
Muide, üks kogemata kitkutud kahvatu kärbseseen võib rikkuda kogu korvi ja seetõttu on parem panna kahtlased seened eraldi nendest, milles olete kindel.