Suure paastu ülesanded
Paljud vaimulikud defineerivad suurt paastu kui hingele suurema tähelepanu pööramise aega, seetõttu pole siin muidugi ülimalt tähtis dieet, vaid hoolikas töö oma maailmavaate, käitumise ja suhtumise ebatäiuslikkuse kallal. Seetõttu juhindub enamik usklikke ennekõike mitmest traditsioonilisest suure paastu reeglist, näiteks:
regulaarne kirikuskäimine
Sugulaste, sugulaste, sõprade abistamine erinevates olukordades
keskendu oma siseelule
Keeldumine meelelahutuslikest tegevustest, mis võivad tähelepanu vaimselt töölt kõrvale juhtida
omamoodi info "dieet", mis piirab meelelahutuslikku lugemist ja mängufilmide vaatamist
Dieedi järgimine, kus ülekaalus on keedetud ja toored lihata toidud
Muidugi on usklike jaoks oluline mõista, miks nad paastuvad. Näiteks paljud tüdrukud (sageli ka mehed) kasutavad seda aega kaalu langetamise motivatsioonina. Kuid see on vaimulike sõnul tühi eesmärk: saavutanud mõne positiivse tulemuse, hakkab inimene sellega uhkustama. Ja suure paastu ülesanne on just vastupidine! Oluline on piirata oma ego, õppida elama rahus teistega, paljastamata ennast ja oma õnnestumisi. Ühtlasi on paastulaud võimalus suunata tähelepanu kehalistelt naudingutelt ja naudingutelt põhjalikule vaimsele tööle.
Paastuaja dieedi põhitõed
Tihti viib paastujad taimetoitluseni just vaimne praktika, kuna teiste suhtes tähelepanelikkus toob paratamatult kaasa kaastundliku suhtumise kõigisse elusolenditesse. Seda soodustavad mitmed paastuajal kombeks järgitavad piirangud – liha, kala, piima, munade, maiustuste ja kondiitritoodete, rikkalike küpsetiste keeldumine, taimeõli, kastmete ja muude toidulisandite mõõdukas kasutamine. Ainult mõnel paastupäeval on lubatud süüa mittepaastuvaid roogasid väikestes kogustes.
· teravili
· puuviljad
juurviljad ja juurviljad
· marjad
Hapnemata täistera leib
ja palju muud.
Tänu teadliku ellusuhtumise ja dieedist kinnipidamise kombinatsioonile on paastuajal taimetoitlusele üleminek sujuv ja lihtne.
Postitage ja töötage
Samuti märgivad vaimulikud, et suure paastu ajal on oluline oma töötegevust hoolikalt hinnata. Loomulikult ei saa olla piiranguid inimestele, kes teevad kristlasele lubatud tööd. Kuidas on aga lood nendega, kelle tegevus on seotud näiteks müügiga? Selles vallas tuleb tihtipeale minna kavalusele ja vahel ka pettusele.
Sel juhul, märgivad kirikuõpetajad, on oluline välja mõelda, kas selline töö läheb teie hingega vastuollu, ning olla valmis ka selleks, et suure paastu ajal peate näiteks rohkem oma kasumist loobuma. kui üks kord kliendi heaolu nimel. Ja loomulikult on sel perioodil eriti oluline jääda ausaks ja osavõtlikuks töötajaks, kohelda kõiki ümberkaudseid siira austuse ja tähelepanuga.
- Nüüd on moes öelda: "Igaühel on oma prussakad peas." Nii või teisiti, aga sellega on vaja midagi ette võtta ja kui äkki avastame, et duši all on segadus, siis tuleb koristada, alustades kõige lihtsamast,” räägib ülempreester, 15-aastase kogemusega taimetoitlane . – Ja mis võiks olla lihtsam kui toit, mida me iga päev sööme? Küsite, mis seos on toiduga, kui me räägime hingest? Kuid hing ja keha on üks. Keha on hinge tempel ja kui templis pole korda, siis pole seal ka palvet.
Paastumine on väga iidne ja väga tõhus praktika. Oma esmases tähenduses on see kohaloleku, ärkveloleku seisund, milles näed selgelt, mis sinus ja sinu ümber toimub. Siin on väga oluline rõhutada sõna “selgelt”, teadlikult. Oluline on ju eristada meid ümbritsevaid energiaid! Seega peaksime mõne energia puhul jääma läbipaistvaks, et need meid ei hävitaks. Vastavalt apostel Pauluse sõnadele: “Kõik on mulle lubatud, aga mitte kõik ei ole hea” (1Kr 10:23), ei tohi kõike süüa sellest, mida meile pakutakse. See on väga oluline: tunnetada, mis sulle sobib ja millel pole sinuga mingit pistmist. Üks päev on vaja mõista, et kõik sõltub meie otsusest. Ja toidus samuti. Seedimise käigus “tormab” makku veri, mis toidab ensüüme tootvaid näärmeid. See on vajalik ja loomulik. Seetõttu kogete pärast liha söömist esmalt küllastustunnet ja energiatulva ning seejärel pikki tunde oma peas tuima olekut. Kus on selge teadvus?
Olla või mitte olla, olla või mitte olla? Kas jääda vanasse maatriksisse või alustada täiesti uut elu? Seetõttu käsib Kirik meil paastuda – me peame püüdma neile küsimustele vastuseid leida. Ja seetõttu peame vähemalt mõneks ajaks jämedast toidust eemalduma, et tunda, et üldiselt oleme õrnad olendid ja meil on peen organisatsioon. Paastumine on keha ja hinge puhtuse aeg.