Sisu
Kopsupõletik on suur vastane. Tavaliselt on selle põhjuseks varasemad hingamisteede infektsioonid ja sellele järgnevad tüsistused. Ravi ei ole lihtne ja lõpeb sageli haiglas viibimisega, eriti kui eakas on haige.
Kopsupõletikku määratletakse kui põletikku, mis tekib kopsudes – alveoolides ja interstitsiaalses koes. Seda haigust esineb üsna sageli, olenemata aastaajast. Oluline on see, et see võib toimuda keerulisel viisil, ilma esialgu märgatavate sümptomiteta.
Viiruse rünnak
Tähelepanuta jäetud, ravimata ülemiste hingamisteede infektsioon (bakteriaalne või viiruslik) (nohu, larüngiit) võib kergesti levida alumistesse hingamisteedesse, põhjustades bronhiiti või kopsupõletikku. See kehtib eriti siis, kui viirus on virulentne ja organismi immuunsus on langenud.
Viirused vastutavad nn viirusliku kopsupõletiku eest, kõige raskem kulg on gripikopsupõletik. Seda tüüpi rünnakud kõige sagedamini epideemiaperioodidel. Tavaliselt kulgeb haigus kahes etapis. Algul tegeleme vaid külmetuse sümptomitega: patsiendid kurdavad halba enesetunnet, palavikku, külmavärinaid, valu lihastes, liigestes, peas, nõrkus. Mõnikord ei tea nad, millise haigusega nad arenevad. Alles mõne või isegi mitme päeva pärast, kui kopsukude on kahjustatud, ilmnevad hingamisteede sümptomid – valu rinnus, õhupuudus ja kuiv, väsitav köha.
Kaval bakterid
Mõnikord komplitseerub gripi (viiruslik) kopsupõletik bakteriaalse superinfektsiooniga ja muutub nn bakteriaalseks kopsupõletikuks. Tavaliselt ründab see immuunpuudulikkusega inimesi, eriti lapsi ja vanureid. Seda tüüpi põletikku soodustavad: kroonilised hingamisteede haigused, nt. krooniline bronhiit, emfüseem, bronhektaasia, kroonilised südame-veresoonkonna haigused, nt. südamerikked, muude haiguste tõttu vähenenud immuunsus, viirusinfektsioon, eriti gripp, haiglanakkus. Põletiku sümptomid avalduvad äkilise kõrge palavikuna, sageli üle 40 ° C. Samuti on külmavärinad, tugev higistamine ja tugev nõrkus. Esineb rohke voolusega köha, valud rinnus ja erineva raskusastmega düspnoe. Kõige tavalisem kopsupõletiku põhjustaja on Streptococcus pneumoniae – see moodustab umbes 60-70% kõigist põletikest. Seda tüüpi haigusele eelnevad sageli ülemiste hingamisteede infektsioonid. Teine levinum põletikutegur on Haemophilus influenzae bakter. Stafülokoki kopsupõletik võib olla gripi või muu viirusinfektsiooni tüsistus.
Mida on diagnoosimiseks vaja?
Juba auskultatsiooni ja rindkere löökpillide ajal märkab arst muutusi kopsudes, esinedes nii viirusliku kui ka bakteriaalse kopsupõletiku korral – kuuleb krõbinaid, räigeid, vilistavat hingamist. Mõnikord tellib ta diagnoosi kinnitamiseks röntgeni. Viirusliku kopsupõletiku korral on pilt hägune, bakterisagara varjutus on laiguline ja ühine ning pleuraõõnes võib esineda vedelikku. Mõnikord on vaja täiendavaid uuringuid: veri, bakteriaalsed eritised, bronhoskoopia, kopsude kompuutertomograafia.
Ravi arsti järelevalve all
Kopsupõletiku ravi peab toimuma range meditsiinilise järelevalve all ja selle meetodid sõltuvad põletiku põhjusest. Antibiootikumid pole viirusliku põletiku korral üldiselt vajalikud, kuigi mõnikord võib arst neid määrata, et vältida bakteriaalset superinfektsiooni. Kõige sagedamini kirjutatakse välja valuvaigistid, rögalahtistid ja palavikku alandavad ravimid. Mõnikord vajate hapnikravi ja südameravimeid. Antibiootikum on tõhus ravim bakterite vastu. Õigesti valitud tuleb manustada haiguse algusest peale. Juhtub, et pärast mõnepäevast ebaefektiivset ravi vahetab arst ravimi teise vastu. Antibiootikumravi ei tohi katkestada – selle otsuse teeb ainult arst.
Väga oluline on hoida hingamisteed lahti. Köhida tuleb võimalikult sageli, patsutada rinda, teha hingamisharjutusi (lamades põlvedest kõverdatud jalgadega, hingates sügavalt läbi nina, samal ajal kõhtu välja surudes ja suu kaudu aeglaselt maotõmmetega välja hingates – 3 korda a. päeval 15 minutit). Samuti peate andma palju vedelikku, umbes 2 liitrit päevas. Tänu neile väheneb röga viskoossus, mis hõlbustab selle röga eritumist. Tähtis on ka täisväärtuslik, kuid kergesti seeditav toitumine.
Kontrollige ka: Pneumotsüstoos – sümptomid, kulg, ravi
Millal haiglasse?
Pneumooniat saab ravida kodus, kuid alati arsti järelevalve all. Kuid mõnel juhul on haiglaravi vajalik. See juhtub siis, kui haiguse kulg on raske ja patsiendi seisund on halb. See kehtib peamiselt eakate ja laste kohta.
Tasub rõhutada, et kopsupõletik võib põhjustada tõsiseid tüsistusi. Tõsiselt haiged inimesed, eriti need, kes põevad muid hingamisteede haigusi, võivad kannatada raske hingamispuudulikkuse all. Suurenenud risk on ka inimestel, kellel on kroonilised südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja vähk. Kui tekib pleuriit, surub kogunenud vedelik kopse ja raskendab hingamist. Kopsuabstsess, st kopsukoe nekroos, mille põhjustavad mädaseid kahjustusi põhjustavad mikroorganismid, võib olla tõsine tüsistus. Mõnikord võivad bakteriaalse kopsupõletiku tüsistused põhjustada eluohtlikku sepsist.
Tekst: Anna Romaszkan