Rasestumisvastased vahendid – rasestumisvastased tabletid ja nende efektiivsus

Vastavalt oma missioonile teeb MedTvoiLokony toimetus kõik endast oleneva, et pakkuda usaldusväärset meditsiinilist sisu, mida toetavad uusimad teaduslikud teadmised. Täiendav lipp "Kontrollitud sisu" näitab, et artikli on läbi vaadanud või kirjutanud otse arst. See kaheastmeline kontrollimine: meditsiiniajakirjanik ja arst võimaldavad meil pakkuda kõrgeima kvaliteediga sisu, mis on kooskõlas praeguste meditsiiniliste teadmistega.

Meie pühendumust selles vallas on hinnanud muu hulgas Terviseajakirjanike Ühendus, kes tunnustas MedTvoiLokony toimetuskolleegiumi Suure Koolitaja aunimetusega.

Mõne jaoks on rasestumisvastased vahendid Koperniku avastusega sarnane leiutis. Teised peavad seda Euroopa demograafilise kriisi põhjuseks. On neid, kes peavad seda Saatana patuseks vahendiks. Rasestumisvastane pill tähistab oma 50. sünnipäeva ja läheb hästi.

Rasestumisvastase vahendi mitu rolli

Rasestumisvastaste pillide ilmumine ei olnud pelgalt meditsiiniline leiutis. Seda seostati ka naiste rolli muutumisega ühiskonnas. Nagu feministid rõhutasid, lõpetas naine tegelemise ainult sünnitamise ja laste kasvatamisega. Ta suutis end harida ja oma ametialast karjääri arendada. Ta võiks saada rahulolu ka seksuaalvahekorrast, riskimata soovimatu rasedusega. Nõudlus tõhusa rasestumisvastase vahendi järele kasvas ka koos veendumusega, et lapse sünnist ei piisa, seda on vaja ka kasvatada ja harida, mis nõuab nii aega kui raha. Pillide vastased usuvad aga endiselt, et tegemist on ebaloomuliku rasestumisvastase meetodiga.

– Kui mees kohaneks looduse rütmiga, astuks ta vahekorda eelkõige naise viljakas perioodil, kelle jaoks oleks kõige soodsam hetk esimest korda rasestumiseks 16. eluaastat – ütleb professor Romuald Dębski. Varssavi Bielański haigla teise günekoloogia ja sünnitusabi kliiniku juhataja. – Meditsiin on looduse mõju inimelule nii oluliselt vähendanud, et tänapäeval oleks silmakirjalik teeselda, nagu poleks prille, antibiootikume ega siirdamist – lisab ta.

Rasestumisvastaste vahendite ajalugu

Inimesed nägid iidsetel aegadel seost seksuaalvahekorra ja laste sünni vahel. Nad aga ei teadnud, et naise menstruaaltsükli teatud hetkel on võimalik rasestuda. Muistsed rasestumisvastased vahendid keskendusid seetõttu eelkõige meeste spermatosoidide naise sisemusse jõudmise takistamisele. Tõhusad vaatlused tehti kõigepealt loomadel.

Mitusada aastat tagasi panid beduiinid enne karavanide kõrbesse teele asumist kaamelite emakasse kive, et nad pikkadel rännakutel rasedaks ei jääks. Egiptuse 4000 aasta tagustes papüürustes avastati, et naistel kästi panna tuppe taignaga segatud krokodilli väljaheidetest.

Austraalia põliselanikud eemaldasid tupest spermat tõmblevate liigutuste ja puusade raputamise teel. Vanad kreeklased soovitasid pärast vahekorda kükitada aevastamist ja “meditsiini isa” Hippokrates oli tupe uriinijoaga loputamise pooldaja. Kaasaegse kondoomi isa oli XNUMX. sajandi Itaalia arst Gabriele Falloppe. Esimesed kondoomid valmistati loomade sooltest, ujumispõied kaladest ja Ameerikas mao nahkadest. Enne II maailmasõda pani Saksa arst Ernest Grafenberg nn Grafenbergi sõrmused, mis koosnesid saksa hõbedast (hõbeda ja vase sulam). Saksa naistearstide selts mõistis Grafenbergi teedrajava töö hukka ja sundis ta USA-sse emigreeruma.

Östrogeen ja progesteroon rasestumisvastases vahendis

– Rasestumisvastaste vahendite ajaloos oli verstapostiks menstruaaltsükliga seotud hormoonide – esimeses faasis domineeriva östrogeeni ja teises faasis progesterooni – avastamine – selgitab prof Romuald Dębski. On täheldatud, et rasedad naised ja naised, kes on tsükli ajal vahekorras progesterooni domineerimisega, ei viljastu. USA XNUMX-is uuris juut Gregory Pinkus ovulatsiooni reguleerivate hormoonide mõju. Ta oletas, et kui naine jääb raseduse ajal viljatuks, on vaja tema kehas esile kutsuda sel ajal valitsevale sarnane hormonaalne olukord ehk anda talle progesterooni. Varem oli Austria bioloog Ludwig Haberland süstinud emastele küülikutele tiinete küülikute munasarjade ekstrakti, mis muutis nad viljatuks. Probleem oli selles, kuidas saada vajalikke hormoone. Nende tootmiseks kasutati tuhandeid sea munasarju.

Esimene rasestumisvastane tablett

Arvatakse, et keemik, luuletaja ja romaanikirjanik Carl Djerassi on rasestumisvastaste pillide isa. Noore keemiadoktorina juhtis ta USA-s rahvusvahelist meeskonda, mis 1951. aastal leiutas esimese aine, millel oli sarnane struktuur ja toime organismi loomuliku hormooni – progesterooniga. Ta kasutas selle tootmiseks taimi. Rasestumisvastase pillide registreerimiseks tuli aga kinnitada seni loomadega tehtud uuringute tulemusi inimestel. Ameerika Ühendriikides keelustas Comstocki seadus alates 1873. aastast rasestumisvastaste vahendite uurimise. Sel põhjusel viidi kliinilised uuringud läbi Ameerika protektoraadis, kus need piiravad keelud ei kehtinud – Puerto Ricos.

Kui tulemused kinnitati, tuli veel vaimseid barjääre ületada. Ameerika konservatiivid pidasid rasestumisvastaseid tablette kristlusevastaseks ja bolševistlikuks leiutiseks Ameerika rahva hävitamiseks. 1960. aastal registreeriti aga USA-s esimene rasestumisvastane pill Enovid. Varsti pärast seda tootsid 7 Ameerika ravimifirmat rasestumisvastaseid tablette. 60ndate keskel kasvas müügiväärtus 50%. igal aastal. Euroopas toodi rasestumisvastaseid vahendeid esimesena turule Ühendkuningriik aastal 1961. Prantsusmaale tarniti rasestumisvastased tabletid alles 1967. aastal.

Rasestumisvastaste vahendite vastased

Juba 1968. aastal mõistis paavst Paulus VI oma entsüklikas Humanae vitae rasestumisvastased vahendid hukka. Samuti on tehtud uuringuid, et tõestada rasestumisvastaste pillide kasutamise kahjulikku mõju südame-veresoonkonna haiguste ja rinnavähi esinemissageduse suurenemisele. Hormonaalse kontratseptsiooni vastased kuulutasid selle loodusega kokkusobimatuks. Professor Romuald Dębski tunnistab, et esimestel rasestumisvastastel tablettidel oli naiste tervisele tegelikult negatiivne mõju. – Esimene rasestumisvastane pill sisaldas 10 mg progesterooni ekvivalenti, kaasaegsed preparaadid 0,35. Seega vähenes sisu ligi 30 korda. Lisaks imiteerivad uusimad preparaadid naise loomulikku füsioloogilist tsüklit – esmalt vabastavad nad östradiooli, naise munasarjade poolt toodetavaga identset hormooni ja seejärel progesterooni ekvivalenti.

Rasestumisvastaste vahendite ohutus

– Kaasaegsed hormonaalsed ravimid, mida kasutatakse pikka aega, mitte ainult ei põhjusta rinnavähi riski, vaid vähendavad ka munasarjavähi, endomeetriumi vähi riski – selgitab prof Debski. Ta lisab, et loomulikult on ka vastunäidustusi, näiteks suitsetamine, mis koos hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski. Maksa- või sapipõieprobleemidega naistel soovitatakse kasutada hormonaalset rasestumisvastast vahendit plaastrite või tuperõngaste kujul. Ka Poola Onkoloogide Günekoloogide Seltsi president, professor Mariusz Bidziński usub, et kaasaegsed rasestumisvastased ravimid on ohutud tingimusel, et naine jälgib regulaarset günekoloogi visiiti. Nii hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavate kui ka selliseid rasestumisvastaseid vahendeid mitte kasutavate naiste puhul on nende visiitide sagedus kord aastas.

Pillide efektiivsus

– Rasestumisvastased pillid on tõhusamad kui spermitsiidid või kondoomid – ütleb prof. Debski. Pillitootjad pakuvad peaaegu 100% kaitset raseduse eest. Kust siis rasestumisvastase ravi ajal eostatud lapsed tulevad? Professor Dębski selgitab, et need on üliharvad juhud, mis on tingitud ebaregulaarsest tablettide võtmisest. Naised unustavad pille võtta. Seetõttu on nüüd nende vastuvõtu muster muutumas. – Tänapäeval ei kehti enam klassikaline 21/7 tableti võtmise mudel ehk iganädalaste ärajätuaegade arvestamine, mil esineb verejooks, mis on tõendiks patsiendi raseduse puudumisest. Rasestumisvastaste ravimite väga kõrge efektiivsuse ja rasedustestide kättesaadavuse tõttu ei vaja naised enam sellist kinnitust. Selle asemel pakutakse neile 28-päevase tsükli jaoks 28 tabletti sisaldavaid tablette. 24 tabletti pakendist sisaldavad hormoone ja ülejäänud 4 on hormonaalselt passiivsed. Neid tühje tablette tutvustatakse muu hulgas selleks, et patsient harjuks ravimit iga päev võtma – selgitab prof Debski.

Jäta vastus