Maapealne Byssonectria (Byssonectria terrestris)

Süstemaatika:
  • Osakond: Ascomycota (Ascomycetes)
  • Alajaotus: Pezizomycotina (Pezizomycotins)
  • Klass: Pezizomycetes (Pezizomycetes)
  • Alamklass: Pezizomycetidae (Pezizomycetes)
  • Tellimus: Pezizales (Pezizales)
  • Perekond: Pyronemataceae (Pyronemic)
  • Perekond: Byssonectria (Bissonectria)
  • Type: Byssonectria terrestris (Bissonectria terrestrial)

:

  • Maapealne Thelebolus
  • Sphaerobolus terrestris

Foto autor: Aleksander Kozlovskikh

Viljakeha: 0.2-0.4 (0,6) cm läbimõõduga, algul kinnine, kerajas, sfääriliselt lapik, lühikese pikliku varrega, tagant pirnikujuline, poolläbipaistev kollane, sarnane kaaviarile, seejärel valkja ämblikuvõrgulise laiguga ülaosast, mis on ebaühtlaselt rebenenud augu- või pilutaoline, viljakeha allasurutud, topsikujuline, peenikeses servas valge laiba jäänustega, hiljem peaaegu lame, keskel lohuga, kollane, kollakasoranž, roosakasoranž, punakasoranž, valkja servaga, väljast valge karvaga, kahvatukollane või ühevärviline kettaga, põhjani roheka varjundiga.

Eospulber valkjas.

Viljaliha on õhuke, tihedalt želee, lõhnatu.

Levik:

Kevadel ja varasuvel, mai algusest juuni keskpaigani, erinevates metsades, radadel, pinnasel, kõdunevatel taimejäänustel ja valge seeneniidistikuga kaetud oksarisudel võib kirjanduse andmeil olla tegemist “ammoniaagiseenega” ja sünteesivad ammoniaagi uriinist lämmastikku ehk elab põtrade ja teiste suurte loomade uriiniga saastunud kohtades, esineb rahvarohketes seltskondades, vahel päris suurtes, harva. Bissonectria kuhjade kõrval võib reeglina kohata suuremaid pruunikaid Pseudombrophila limpsisid.

Jäta vastus