Sisu
Peatükis 12 käsitletakse lühidalt kahte varem käsitlemata teemat, mis võivad lugejale erilist huvi pakkuda.
Esiteks käsitlen bioloogiliste tegurite mõju agressioonile. Kuigi selle raamatu fookuses on psühholoogilised protsessid ja tegurid vahetu oleviku ja/või mineviku olukordades, peame siiski nõustuma, et inimeste ja teiste loomade agressiivsus on samuti tingitud kehas ja ajus toimuvatest füsioloogilistest protsessidest.
Bioloogiliste determinantide rolli kohta on juba läbi viidud arvukalt uuringuid. Järgmine peatükk on aga väga valiv ja puudutab vaid väikest osa meie teadmistest füsioloogia mõju kohta agressioonile. Olles põgusalt kaalunud agressiivsete instinktide ideed, uurin pärilikkuse mõju inimeste kalduvustele vägivallale ja seejärel suguhormoonide võimalikku mõju agressiivsuse erinevatele ilmingutele.
Peatükk lõpeb lühikese ülevaatega sellest, kuidas alkohol võib mõjutada vägivalla toimepanemist. See peatükk käsitleb eelkõige metoodilisi küsimusi. Paljud siin esitatud ideed ja eeldused põhinevad laste ja täiskasvanutega läbiviidud laborikatsetel.
Täiendavad põhjendused on pühendatud loogikale, mida kasutavad inimkäitumist käsitlevaid katseid läbi viivad teadlased.
Janu vihkamise ja hävingu järele?
1932. aastal kutsus Rahvasteliit Albert Einsteini välja valima silmapaistva inimese ja vahetama temaga arvamusi meie aja kõige pakilisemate probleemide üle. Rahvasteliit soovis arutelu avaldada, et hõlbustada seda suhtlust tänapäeva intellektuaalsete juhtide vahel. Einstein nõustus ja pakkus võimalust arutada rahvusvaheliste konfliktide põhjuseid. Esimese maailmasõja koletu veresauna mälestus oli teadlase mälus veel eredalt säilinud ja ta uskus, et pole tähtsamat küsimust kui «inimkonna päästmiseks sõjaohu eest mingisuguse võimaluse otsimine». Kindlasti ei oodanud suur füüsik sellele probleemile lihtsat lahendust. Kahtlustades, et inimpsühholoogias varitseb sõjakus ja julmus, pöördus ta oma hüpoteesi kinnituse saamiseks psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi poole. Vaata →
Kas inimesi valdab vägivallainstinkt? Mis on instinkt?
Selleks, et mõista instinktiivse agressioonisoovi mõistet, peame kõigepealt selgitama mõiste "instinkt" tähendust. Seda sõna kasutatakse üsna erineval viisil ja alati ei saa kindlalt öelda, mida täpselt mõeldakse, kui räägitakse instinktiivsest käitumisest. Mõnikord kuuleme, et inimene äkilise olukorra mõjul «tegutses instinktiivselt». Kas see tähendab, et ta reageeris geneetiliselt programmeeritud viisil või reageeris ootamatule olukorrale mõtlemata? Vaata →
Traditsioonilise instinkti kontseptsiooni kriitika
Traditsioonilise instinkti mõiste põhiprobleemiks on piisava empiirilise aluse puudumine. Loomade käitumisspetsialistid on tõsiselt kahtluse alla seadnud mitmed Lorenzi tugevad väited loomade agressiivsuse kohta. Võtke eelkõige arvesse tema märkusi erinevate loomaliikide agressiooni automaatse pärssimise kohta. Lorenz nentis, et enamikul loomadel, kes suudavad oma liigi teisi liikmeid kergesti tappa, on instinktiivsed mehhanismid, mis peatavad nende rünnakud kiiresti. Inimestel selline mehhanism puudub ja me oleme ainsad liigid, kes end hävitavad. Vaata →
Pärilikkuse mõju agressiivsusele
Juulis 1966 mõrvas vaimselt häirunud noormees nimega Richard Speck Chicagos kaheksa meditsiiniõde. Kohutav kuritegu äratas kogu riigi tähelepanu, ajakirjandus kirjeldas seda juhtumit üksikasjalikult. Laiemale avalikkusele sai teatavaks, et Speck kandis käel tätoveeringut «põrgu äratamiseks sündinud».
Me ei tea, kas Richard Speck sündis tegelikult kuritegelike kalduvustega, mis viisid ta vääramatult selle kuriteo toimepanemiseni, või tulid teda tapma ajendanud «vägivaldsed geenid» tema vanematelt, kuid ma tahan esitada üldisema küsimuse: kas on mingi pärilik eelsoodumus vägivallale? Vaata →
Soolised erinevused agressiooni avaldumises
Viimastel aastatel on kõneaineks saanud erinevused agressiooni avaldumises mõlema soo esindajate seas. Paljud lugejad on ilmselt üllatunud, kui saavad teada, et sellel teemal on vaidlusi. Esmapilgul tundub ilmselge, et mehed on vägivaldsetele rünnakutele kalduvamad kui naised. Sellele vaatamata usuvad paljud psühholoogid, et erinevus ei ole nii ilmne ja mõnikord üldse mitte märgatav (vt näiteks: Frodi, Macalay & Thome, 1977). Vaatleme nende erinevuste uuringuid ja proovime kindlaks teha suguhormoonide rolli agressiooni stimuleerimisel. Vaata →
Hormoonide mõju
Suguhormoonid võivad mõjutada looma agressiivsust. Tuleb vaid vaadata, mis juhtub, kui loom kastreeritakse. Metsikust täkust saab sõnakuulelik hobune, metsikust härjast saab aeglane härg, vallatust koerast saab rahustav lemmikloom. Võib olla ka vastupidine efekt. Kui kastreeritud isasloomale testosterooni süstitakse, suureneb tema agressiivsus taas (selleteemalise klassikalise uuringu tegi Elizabeth Beeman, Beeman, 1947).
Võib-olla sõltub inimeste agressiivsus, nagu ka loomade agressiivsus, meessuguhormoonidest? Vaata →
Alkohol ja agressioon
Minu lühiülevaate viimaseks teemaks bioloogiliste tegurite mõjust agressioonile on alkoholi mõju. On juba ammu teada, et inimeste teod võivad pärast alkoholi tarvitamist dramaatiliselt muutuda, et alkohol võib Shakespeare’i sõnade kohaselt «varastada nende mõistuse» ja võib-olla isegi «loomadeks muuta».
Kuritegevuse statistika näitab selget seost alkoholi ja vägivalla vahel. Näiteks joobeseisundi ja inimeste mõrvade seoste uuringutes mängis alkohol pooltes või kahes kolmandikus kõigist USA politsei poolt viimastel aastatel registreeritud mõrvadest. Alkohoolsed joogid mõjutavad ka erinevat tüüpi antisotsiaalset käitumist, sealhulgas perevägivalda. Vaata →
kokkuvõte
Selles peatükis olen käsitlenud mitmeid viise, kuidas bioloogilised protsessid mõjutavad agressiivset käitumist. Alustasin traditsioonilise agressiivse instinkti kontseptsiooni analüüsiga, eriti selle kontseptsiooni kasutamisega Sigmund Freudi psühhoanalüütilises teoorias ja mõneti sarnastes Konrad Lorenzi sõnastustes. Hoolimata sellest, et mõiste «instinkt» on äärmiselt ebamäärane ja sellel on mitmeid erinevaid tähendusi, pidasid nii Freud kui ka Lorentz «agressiivset instinkti» kaasasündinud ja spontaanselt genereeritud impulsiks inimese hävitamiseks. Vaata →
Peatükk 13
Standardne katseprotseduur. Mõned argumendid laborikatsete toetuseks. Vaata →