Me kõik oleme kogenud vähemal või suuremal määral reetmist, ebaõiglast ja vääritut kohtlemist. Kuigi see on tavaline elunähtus, mis juhtub kõigiga, kulub mõnel meist olukorrast lahti laskmiseks aastaid. Täna räägime sellest, miks on oluline õppida andestama. Võime andestada on midagi, mis võib teie elu kvalitatiivselt muuta. Andestamine ei tähenda, et kustutate oma mälu ja unustate juhtunu. See ei tähenda ka seda, et sind solvanud inimene muudaks oma käitumist või tahaks vabandada – see on väljaspool sinu kontrolli. Andestamine tähendab valust ja pahameelest lahti laskmist ning edasiliikumist. Siin on huvitav psühholoogiline punkt. Juba mõte jätta keegi pärast kõike tehtut karistamata (palju vähem andeks!) on väljakannatamatu. Püüame skoori tasandada, tahame, et nad tunneksid valu, mille nad meile tekitasid. Sel juhul näib andestamine midagi muud kui iseenda reetmine. Peate sellest õigluse eest võitlemisest loobuma. Viha teie sees kuumeneb ja toksiinid levivad kogu kehas. Aga siin on asi: viha, solvumine, viha on emotsioonid. Neid juhib soov õigluse järele. Olles nende negatiivsete emotsioonide katte all, on meil raske mõista, et minevik on minevik ja mis juhtus, see juhtus. Tõde on see, et andestamine tähendab lootuse kaotamist, et minevik võib muutuda. Teades, et minevik on seljataga, mõistame ja aktsepteerime, et olukord ei taastu ja muutub selliseks, nagu soovisime. Selleks, et inimesele andestada, ei tohiks me üldse püüda loobuda. Me ei pea isegi sõpru saama. Peame tunnistama, et inimene on jätnud meie saatusele oma jälje. Ja nüüd teeme teadliku otsuse "haavad paraneda", olenemata sellest, milliseid arme need jätavad. Siiralt andestades ja minna laskdes liigume julgelt tulevikku, laskmata minevikul end enam kontrollida. Alati on oluline meeles pidada, et kõik meie teod, kogu meie elu on pidevalt tehtud otsuste tulemus. Sama kehtib ka siis, kui on aeg andestada. Me lihtsalt teeme selle valiku. Õnneliku tuleviku nimel.
2022-11-11