2021. aasta lõpus annab Karine Ferri välja ajakirjas Éditions Robert Laffont raamatu: Tasakaalus elu. Me kohtusime temaga:
Tere Karine. Kuidas teil naise, ema ja juhina õnnestub "mitte valida"?
KF : Armastan väga seda, mida teen, nii tööalaselt, aga ka isiklikus ja pereelus. Hindan prožektoreid sama palju kui rahu ja loodust. Olen juba mõnda aega rahu olnud “nende kahe kariiniga” ja olles nii valguse kui varju naine.
Nende kahe edukaks ühitamiseks Olen väga organiseeritud: paberil päevakava, ülesannete nimekiri... Ma planeerin kõike! Samuti eraldan oma tööalase ja isikliku aja nii hästi kui suudan, nii et võtteplatsil olles keskendun etendustele, kuid koju jõudes muutun pere säilitamiseks väga kättesaamatuks, eelistatavalt tekstisõnumiga. kookon.
Sinu raamat kannab nime “Elu tasakaalus”, kuidas sa selle idee peale tulid?
KF : Projekt sündis esimese sünnituse ajal, kus hoidsime sotsiaalvõrgustike kaudu avalikkusele lähedust. Tundsin siis huvi selle vastu mida ma oma igapäevaelust jagasin : minu retseptid, eksklusiivsed fotod… See raamat on üles ehitatud samale dünaamikale, nii et see on kõigile naistele lähedal ja enesekindlalt juurdepääsetav: jagan oma esitusloendeid ja lemmikroogasid…
See oli ka võimalus koondada “nipid ja nipid”, mis minu jaoks sünnitusmaja ajal töötasid ja mida soovisin edasi anda. Selle raamatuga loodan, et naised kannavad vähem karm pilk iseendale. Anname endast parima, et ühitada elu naisena, ema elu ja tööelu, samuti ei tohiks me olla liigse surve all, seda enam, et sotsiaalvõrgustikud täidavad seda rolli kahjuks juba praegu. Olen omalt poolt alati teinud valiku, et kuulan esmalt iseennast ega järgi tingimata uusimaid trende.
Samuti käsitlete emadusega samal ajal tekkivat muretunnet, mis see on?
KF : Tõepoolest, see tunne on ühtaegu kohutav ja hiilgav… Äge, sest see tähendab, et meil on vedanud, et saime vanemateks, aga ka kohutav, sest see võtab igapäevaelus teatud kerguse! Kord beebina mõtleme siis paljude eest, väga sageli mõtleme, kas meie lapsel on kõik hästi, kas meilgi läheb kõik hästi... Nii ütles mulle vanasti mu ema: "Näete, kui teil on lapsed, magate halvemini., siis omandas selle täieliku tähenduse alates rasedusest.
Milline on teie igapäevane elustiil?
KF : Sport on minu igapäevarutiini lahutamatu osa ja nii oli ka rasedana. Sellegipoolest Ma ei ole dieedi suhtes väga range, eelistan lõbutseda ja kui midagi muudan, siis järgmisel päeval kompenseerin seda veidi mõistlikuma olemisega või spordiga.
Jagad oma raamatus spordirutiine, kuidas need välja kujunesid?
KF: Esimene refleks, mis teil on, olenemata sellest, kas olete tulevane või noor ema, on taotlege oma arstilt eelnevat nõusolekut spordiga tegelemiseks. Siis ei ole mõte minna etendusse, vaid pigem füüsilise ja vaimse vormi säilitamiseks. Kõik harjutused koostati koos minu sporditreeneri Xavier Ritteriga, kes on mind aastaid jälginud. Jagan ka meditatsioonisoovitusi, et muuta heaolu lähenemisviis terviklikuks.
Millised nõuanded on teie jaoks jagatud kõige isiklikumad?
KF : Naistele, kes on just avastanud oma raseduse, kuid soovivad oodata, kuni esimesed kuud on möödas, et sellest ümbritsevatele inimestele teatada, meeldib mulle see näpunäide, mis koosneb asenda vein viinamarjamahlaga perekondlike kokkutulekute, sõpradega aperitiivide või professionaalsete kokteilide ajal töötas see minu jaoks väga hästi!
Vastasel juhul, kui laps on meie seas kohal, on tõsiasi mitme luti voodisse panemine oli meile öiste ärkamiste ajal suureks abiks: tal on lihtsam ise lutt üles leida ja uuesti magama jääda.
Tundub, et te omistate ka teatud tähtsust meelte äratamisele?
KF : Tõepoolest, näiteks muusika on meie igapäevaelus väga kohal, nagu ka teadlikkus puudutusest, mis hõlmab beebimassaaž, pärast vannitamist. Võtan sel ajal oma lastega reaalajas aega, et neid masseerida, nendega rääkida…
Viimane küsimus: kuidas õnnestub sul vaheaegu säästa?
KF : Mul on selleks tõeline vajadus vaikuse hetked et saaksin siis olla võtteplatsil kättesaadav nii oma pere jaoks kui ka tööalaselt. Teen siis nii nagu paljud vanemad, improviseerin: laste uinakute ajal, kui nad koolis on... Need ei pruugi olla pikad seansid, piisab kümnest minutist, aga regulaarne. Siis leiame “Pulgupaik” mida oleme ette kujutanud, milles tunneme end hästi ja kus on võimalik lõõgastuda.
Aitäh Karine!