Hernast räägime siis, kui elund lahkub osaliselt õõnsusest, mis seda tavaliselt sisaldab, läbides loodusliku ava.

Kui teil on hiatal-hernia, see on magu, mis tõuseb osaliselt üles väikese ava kaudu, mida nimetatakse söögitoru vaheajaks ja mis asub diafragmas - hingamislihas, mis eraldab rindkereõõnt kõhuõõnest.

Vaheaeg laseb söögitorul (= torul, mis ühendab suud maoga) tavaliselt diafragma kaudu toitu kõhule viia. Kui see avardub, võib see ava lubada osa maost või kogu maost või isegi teistest kõhuõõne organitest.

On kaks peamist hiatuse hernia tüüpi:

• La libisev hernia või I tüüpi, mis moodustab umbes 85–90% juhtudest.

  Mao ülemine osa, mis on söögitoru ja mao vaheline ristmik, mida nimetatakse kardiaks, tõuseb rindkeresse, põhjustades gastroösofageaalse refluksiga seotud põletusi.

• La paraesofageaalne hernia või rullimine või II tüüp. Söögitoru ja mao vaheline ristmik jääb diafragma alla oma kohale, kuid suurem osa maost “veereb” üle ja läbib söögitoru vaheaja, moodustades omamoodi tasku. See hernia ei põhjusta tavaliselt mingeid sümptomeid, kuid mõnel juhul võib see olla tõsine.

On ka kahte muud harvaesineva hernia tüüpi, vähem levinud, mis on tegelikult paraesofageaalse hernia variandid:

• Tüüp III või segatud, kui libisev ja paraesofageaalne hernia langevad kokku.
• IV tüüp, mis vastab kogu mao herniale, millega mõnikord kaasnevad muud siseelundid (sool, põrn, käärsool, kõhunääre ...).

Tüübid II, III ja IV moodustavad kokku 10–15% vaheaja hernia juhtudest.

Keda see mõjutab?

Uuringute kohaselt on 20–60% täiskasvanutest mingil eluetapil vaheaeg. Hiaatuse herniate sagedus suureneb koos vanusega: need mõjutavad 10% alla 40 -aastastest ja kuni 70% üle 60 -aastastest inimestest¹.

Täpset levimust on aga raske saada, sest paljud vaheaja herniad on asümptomaatilised (= ei põhjusta sümptomeid) ja jäävad seetõttu diagnoosimata.

Haiguse põhjused

Hiaatuse hernia täpsed põhjused ei ole selgelt kindlaks tehtud.

Mõnel juhul on hernia kaasasündinud, see tähendab, et see esineb sünnist alates. See on siis tingitud liiga laia vaheaja anomaaliast või kogu halvasti suletud diafragmast.

Valdav enamus neist herniatest ilmneb aga elu jooksul ja esineb sagedamini vanematel inimestel. Tundub, et diafragma elastsus ja jäikus väheneb koos vanusega ning vaheaeg kipub laienema, võimaldades maol kergemini tõusta. Lisaks halvenevad koos vanusega ka struktuurid, mis kinnitavad kardia (= gastroösofageaalse ristmiku) diafragma külge ja hoiavad mao paigal.

Mõned riskifaktorid, nagu ülekaalulisus või rasedus, võivad olla seotud ka vaheajaga.

Kursus ja võimalikud tüsistused

La libisev vaheaeg hernia põhjustab peamiselt kõrvetisi, kuid enamasti pole see tõsine.

La jooksva pausi hernia on sageli asümptomaatiline, kuid kipub aja jooksul suurenema. Seda võib seostada eluohtlike komplikatsioonidega, näiteks:

• Hingamisraskused, kui hernia on suur.
• Väike pidev verejooks, mis mõnikord võib põhjustada rauapuudusest aneemiat.
• Kõhu väändumine (= mao volvulus), mis põhjustab vägivaldset valu ja mõnikord nekroosi (= surma) väändunud songaosas, ilma hapnikuta. Ka mao või söögitoru limaskest võib rebeneda, põhjustades seedetrakti verejooksu. Peame siis kiiresti sekkuma ja opereerima patsiendi, kelle elu võib olla ohus.