10 meie planeedi suurimat saart

*Ülevaade Tervislik toit minu lähedal toimetuse hinnangul parimatest. Valikukriteeriumide kohta. See materjal on subjektiivne, ei ole reklaam ega ole ostujuhis. Enne ostmist peate konsulteerima spetsialistiga.

Saared on erinevad. Siin on jõgede ja järvede saari, mis moodustavad vaid väikese tüki maakera pinnast, on merega kaetud mägede tippe ja veepinnast kõrgemale kerkivaid korallriffe. Ja on neid, mis mandritest vähe erinevad – oma, erilise kliima, taimestiku ja loomastiku, püsiasustusega. Siin tuleb juttu neist suurimatest saartest.

Meie planeedi suurimad saared

1. koht: Gröönimaa (2 km²)

Hinnang: 5.0

Pindalalt maailma suurim saar – Gröönimaa – asub Põhja-Ameerika kõrval, selle kirdeküljel. Samas omistatakse see poliitiliselt Euroopale – need on Taani valdused. Saare territooriumil elab 58 tuhat inimest.

Gröönimaa kaldaid uhuvad erinevatest külgedest Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri. Rohkem kui 80% territooriumist katab liustik, mille kõrgus ulatub põhjast 3300 ja lõunast 2730 meetrini. Jäätunud vesi on siia kogunenud 150 aastat. Sellise paksusega liustiku jaoks pole see aga nii pikk aeg. See on nii raske, et selle raskuse all maakoor vajub – kohati tekivad kuni 360 meetrit merepinnast madalamad lohud.

Kõige vähem on jäämasside survele allutatud saare idaosa. Siin on Gröönimaa kõrgeimad punktid – mäed Gunbjorn ja Forell, mille kõrgused on vastavalt 3700 ja 3360 meetrit. Samuti moodustab mäeahelik kogu saare keskosa, kuid seal on see liustikuga suletud.

Rannikuriba on kitsas – õhem kui 250 meetrit. Seda kõike lõikavad fjordid – sügavale maasse ulatuvad kitsad ja käänulised lahed. Fjordide kaldad moodustavad kuni kilomeetri kõrgused ja tihedalt taimestikuga kaetud kaljud. Samas on Gröönimaa taimestik üldiselt napp – ainult lõunapoolne, liustikuga katmata rannikuosa on võsastunud pihlaka, lepa, kadaka, kääbuskase ja ürtidega. Sellest lähtuvalt on ka fauna vaene – muskusveised ja põhjapõdrad toituvad taimestikust, nad on omakorda toiduks polaarhuntidele, saarel elab ka arktilisi rebaseid ja põhjakarusid.

Gröönimaa arengulugu algab 983. aastal, mil sinna saabusid viikingid, kes asusid rajama oma asulaid. Siis tekkis nimi Grønland, mis tähendab “roheline maa” – saabujaid rõõmustas fjordide kallaste rohelus. Aastal 1262, kui elanikkond läks ristiusku, määrati territoorium Norrale. 1721. aastal alustas Taani Gröönimaa koloniseerimist ja 1914. aastal läks ta kolooniana Taani kätte ning 1953. aastal sai selle osaks. Nüüd on see Taani Kuningriigi autonoomne territoorium.

2. koht: Uus-Guinea (786 km²)

Hinnang: 4.9

Uus-Guinea asub Vaikse ookeani lääneosas, Austraaliast põhja pool, millest teda eraldab Torrese väin. Saare jagavad Indoneesia, kellele kuulub lääneosa, ja Paapua Uus-Guinea, mis hõivab idaosa. Saarel elab kokku 7,5 miljonit inimest.

Saar on valdavalt kaetud mägedega – keskosas Bismarcki mäed, kirdes Owen Stanley. Kõrgeim punkt on Wilhelmi mägi, mille tipp asub 4509 meetri kõrgusel merepinnast. Uus-Guineas on aktiivsed vulkaanid ja maavärinad on tavalised.

Uus-Guinea taimestik ja loomastik on sarnased Austraalia omaga – see oli kunagi osa sellest mandrist. Valdavalt säilinud looduslik taimestik – troopilised vihmametsad. Seal on palju endeemilisi – säilinud vaid tema territooriumil – taimi ja loomi: siin leiduva 11000 2,5 taimeliigi hulgas on vaid XNUMX tuhat ainulaadset orhideed. Saarel on saagopalmid, kookospähklid, sandaalid, leivapuud, suhkruroog, okaspuude hulgas on ülekaalus araukaaria.

Loostikku on vähe uuritud, uusi liike alles avastatakse. Seal on ainulaadne känguruliik – Goodfellow’ känguru, mis erineb austraallasest lühemate tagajäsemete poolest, mis ei võimalda kaugele hüpata. Seetõttu ei liigu see liik enamasti maapinnal, vaid puude võrade vahel – loom elab kõrgmäestiku troopilistes metsades.

Enne kui eurooplased saare 1960. sajandi alguses avastasid, asusid siin iidsed Indoneesia osariigid. Uus-Guinea koloniseerimine algas XNUMX sajandil – Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Holland vallutasid territooriumi. Riigiomanikud vahetusid mitu korda, pärast XNUMX-i koloniaalajastu lõppu otsustasid Holland ja Austraalia – saare lõplikud omanikud – luua siin ühe iseseisva riigi. Indoneesia tõi aga väed sisse ja annekteeris nende plaane rikkudes lääneosa ning seetõttu on siin nüüd kaks riiki.

3. koht: Kalimantan (743 km²)

Hinnang: 4.8

Kalimantan on saar Kagu-Aasias, Malai saarestiku keskel. Ekvaatorijoon läbib peaaegu selle keskpunkti. Saar jaguneb kolmeks osariigiks – Indoneesia, Malaisia ​​ja Brunei, malaislased nimetavad seda Borneoks. Siin elab 21 miljonit inimest.

Kalimantani kliima on ekvatoriaalne. Reljeef on valdavalt tasane, territooriumi katavad peamiselt põlised metsad. Mäed asuvad keskosas – kuni 750 meetri kõrgusel katavad neid ka troopilised metsad, kõrgemal asenduvad segametsadega, tamme- ja okaspuudega, kahe kilomeetri kõrgusel heinamaad ja põõsad. Metsades elavad sellised haruldased loomad nagu malai karu, Kalimantani orangutan ja ahv. Taimedest on huvitav Rafflesia Arnold – tema õied on taimemaailma suurimad, ulatudes meetri laiuselt ja kaaludes 12 kg.

Eurooplased said saare olemasolust teada 1521. aastal, kui Magellan oma ekspeditsiooniga siia saabus. Seal, kus Magellani laevad peatusid, oli Brunei sultanaat – sealt tuli ingliskeelne nimi Kalimantan, Borneo. Nüüd kuulub Bruneile vaid 1% territooriumist, 26% on Malaisia ​​okupeeritud, ülejäänu on Indoneesia. Kalimantani inimesed elavad peamiselt jõgede ääres, ujuvatel majadel ja juhivad elatusmajandust.

Metsad, mis on 140 miljonit aastat vanad, on jäänud suures osas puutumata. Keskkonnaprobleemid on aga praegu esile kerkimas seoses puidutööstuse tegevusega Indoneesias ja Malaisias, puude ülestöötamisega ekspordiks ja maa puhastamisega põllumajanduse jaoks. Metsade hävitamine toob kaasa haruldaste loomaliikide arvu vähenemise – näiteks Kalimantani orangutan võib lähiajal kaduda, kui selle liigi päästmiseks meetmeid ei võeta.

4. koht: Madagaskar (587 km²)

Hinnang: 4.7

Madagaskar – saar, mis on paljudele tuntud samanimelisest multikast – asub Lõuna-Aafrikast ida pool. Sellel asub Madagaskari osariik - ainus riik maailmas, mis hõivab ühe saare. Rahvaarv on 20 miljonit.

Madagaskarit pesevad India ookeani veed, mida Aafrikast eraldab Mosambiigi kanal. Kliima on saarel troopiline, temperatuur on 20-30°. Maastik on vaheldusrikas – leidub mäeahelikke, kustunud vulkaane, tasandikke ja platood. Kõrgeim punkt on Marumukutru vulkaan, 2876 meetrit. Territoorium on kaetud troopiliste vihmametsadega, rannikul asuvad savannid, poolkõrbed, mangroovid, sood, korallriffid.

Saar eraldus Indiast 88 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast alates on Madagaskari taimestik ja loomastik iseseisvalt arenenud ning 80% praegu eksisteerivatest liikidest on tema territooriumil ainulaadsed. Ainult siin elavad leemurid – endeemiline primaatide perekond. Taimedest on kõige huvitavam Ravenala – puu, mille tüvest ulatuvad tohutud banaanitaolised lehed. Lehtede pistikud koguvad vett, mida reisija saab alati juua.

Madagaskar on arengumaa. Turism on majanduskasvu allikas – reisijaid köidavad mitmesugused maastikud, korallrifid, rannad ja soe kliima, kustunud vulkaanid. Saart võib nimetada “kontinendiks miniatuuris” – suhteliselt väikesel alal leidub mitmesuguseid pinnavorme, looduslikke alasid ja ökosüsteeme, eluvorme. Kõrgetasemelisi hotelle Madagaskaril aga ei leia. Siia tulevad vastupidavad, kuumakindlad, uudishimulikud inimesed, kes ei otsi mugavust, vaid uusi kogemusi.

5. koht: Baffini saar (507 km²)

Hinnang: 4.6

Baffini saar on Kanadale kuuluv Põhja-Ameerika saar. Raskete ilmastikutingimuste tõttu – 60% saarest asub polaarjoones – elab sellel vaid 11 inimest. Neist 9000 on inuitid, ühe eskimote etnilise rühma esindajad, kes elasid siin enne eurooplaste saabumist, ja ainult 2 tuhat mittepõlisrahvast. Gröönimaa asub 400 km ida pool.

Baffini saare kaldad, nagu ka Gröönimaa, ääristavad fjordid. Kliima on siin äärmiselt karm, sest taimestik – ainult tundrapõõsad, samblikud ja samblad. Ka loomamaailm pole siin rikas – põhjapoolkera polaarlaiuskraadidele omaseid imetajaliike on vaid 12 liiki: jääkaru, põhjapõder, arktiline rebane, jääjänes, kaks liiki arktilisi rebaseid. Endeemikutest on polaarhuntidest väikseim Baffini hunt, kes näeb aga pika ja paksu valge karva tõttu üsna suur välja.

Eskimod saabusid sellele maale 4000 aastat tagasi. Siia tulid ka viikingid, kuid kliima osutus nende jaoks liiga karmiks ja nad ei saanud saarel kanda kinnitada. 1616. aastal avastas maa inglise meresõitja William Buffin, kelle nime järgi see oma nime sai. Kuigi Baffin Land kuulub nüüd Kanadale, on eurooplased seda seni üsna halvasti valdanud. Põlisrahvas elab sama elustiili, mis siia saabumisest saadik – tegeleb kalapüügi ja jahiga. Kõik asulad asuvad piki rannikut, sügavamale lähevad ainult teadusekspeditsioonid.

6. koht: Sumatra (473 km²)

Hinnang: 4.5

Sumatra on saar Malai saarestikus, mis asub selle lääneosas. Kuulub Suur-Sunda saartele. Täielikult Indoneesia omanduses. Sumatras elab 50,6 miljonit inimest.

Saar asub ekvaatoril, nulllaiuskraad jagab selle pooleks. Kuna siinne kliima on kuum ja niiske – temperatuuri hoitakse 25-27° tasemel, sajab iga päev vihma. Sumatra territoorium edelas on kaetud mägedega, kirdes asub madalik. Siin on vulkaanipurskeid ja üsna tugevaid (7-8 punkti) maavärinaid.

Sumatra loodus on tüüpiline ekvatoriaalsetele laiuskraadidele – umbes 30% territooriumist on kaetud troopiliste metsadega. Tasandikul ja madalatel mägedel moodustavad puukooslused palmidest, fikusidest, bambustest, liaanidest ja sõnajalgadest; pooleteise kilomeetri kohal asenduvad need segametsadega. Siinne loomastik on koostiselt üsna rikas – ahvid, suured kassid, ninasarvik, india elevant, värvilised linnud ja teised ekvaatori elanikud. Seal on endeemid nagu Sumatra orangutan ja tiiger. Pindala, kus need loomad saavad elada, väheneb metsade raadamise tõttu ja koos sellega väheneb ka nende arv. Tavalistest elupaikadest ilma jäetud tiigrid hakkavad inimesi ründama.

Osariigid Sumatral on eksisteerinud vähemalt XNUMX. sajandist – kuni saare koloniseerimiseni XNUMX. sajandil Hollandi poolt, asendati mitu neist. Pärast Teise maailmasõja lõppu, iseseisva Indoneesia tulekuga, hakkas territoorium kuuluma talle.

7. koht: Suurbritannia (229 km²)

Hinnang: 4.4

Suurbritannia saar on Ühendkuningriigi saartest peamine, see moodustab 95% riigi territooriumist. Siin on London, enamik Inglismaad, Šotimaa ja Wales, elab kokku 60,8 miljonit inimest.

Saare kliima on mereline – sademeid on palju, temperatuurikõikumised aastaaegade lõikes on väikesed. Ühendkuningriik on tuntud oma lõputu aastaringse vihma poolest ja elanikud näevad päikest harva. Läbi saare voolab palju täisvoolulisi jõgesid (kõige kuulsam on Thames), veekogumitest moodustuvad järved, sealhulgas kuulus Šotimaa Loch Ness. Idas ja lõunas valitsevad madalikud, põhjas ja läänes muutub reljeef künklikuks, tekivad mäed.

Suurbritannia taimestik ja loomastik ei ole mandrist äralõigatud ja suure linnastumise tõttu rikas. Metsad katavad vaid väikese osa territooriumist – enamasti on tasandikel põllumaa ja niidud. Mägedes on palju turbarabasid ja rabasid, kus lambaid karjatatakse. Looduse jäänuste säilitamiseks on loodud palju rahvusparke.

Inimesed on saarel olnud iidsetest aegadest, esimesed inimjäljed on umbes 800 tuhat aastat vanad – see oli üks varasemaid Homo sapiens liike. Homo sapiens tõstis jala sellele maale umbes 30 tuhat aastat tagasi, kui saar oli veel ühenduses mandriga – selle kimbu kadumisest on möödunud vaid 8000 aastat. Hiljem vallutas Suurbritannia territooriumi suures osas Rooma impeerium.

Pärast Rooma langemist asustasid saarel germaani hõimud. Aastal 1066 vallutasid normannid Inglismaa, samal ajal kui Šotimaa jäi iseseisvaks, Wales vallutati ja liideti Inglismaaga hiljem, 1707. sajandiks. Aastal XNUMX tekkis lõpuks uus iseseisev riik, mis okupeeris kogu saare ja võttis selle järgi oma nime – Suurbritannia.

8. koht: Honshu (227 km²)

Hinnang: 4.3

Honshu on Jaapani saarestiku suurim saar, mis moodustab 60% riigi territooriumist. Siin on Tokyo ja teised suuremad Jaapani linnad – Kyoto, Hiroshima, Osaka, Yokohama. Saare rahvaarv on kokku 104 miljonit.

Honshu territoorium on kaetud mägedega, just siin asub Jaapani sümbol – 3776 meetri kõrgune Fuji. On vulkaane, sealhulgas aktiivseid, on maavärinaid. Üsna sageli on seismilise aktiivsuse tagajärjel sunnitud tohutud inimmassid oma kodudest lahkuma. Jaapanis on üks arenenumaid evakuatsioonisüsteeme maailmas.

Jaapani kliima on parasvöötme, kevadel ja sügisel on vihmaperioodid. Talv on mõõdukalt külm, temperatuurid on sarnased Moskva omadega. Suved on kuumad ja niisked ning taifuunid on sel hooajal üsna tavalised. Maa on kaetud rikkaliku ja vaheldusrikka taimestikuga – lõunaosas on igihaljad tamme-kastanimetsad, põhjas lehtmetsad, kus ülekaalus on pöök ja vaher. Honshus talvitavad Siberist ja Hiinast pärit rändlinnud, elavad hundid, rebased, jänesed, oravad, hirved.

Saare põlisrahvad on jaapanlased ja ainud. XNUMX. sajandiks olid ainud siit täielikult välja tõrjutud Hokkaido põhjasaarele.

9. koht: Victoria (217 km²)

Hinnang: 4.2

Victoria on saar Kanada Arktika saarestikus, mis on Baffini saare järel suuruselt teine ​​saar. Selle pindala on suurem kui Valgevene territoorium, kuid rahvaarv on üsna väike - veidi üle 2000 inimese.

Victoria kuju on keeruline, paljude lahtede ja poolsaartega. Rannikuala on kalarikas, siin käivad sageli hülged ja morsad, suviti tulevad vaalad ja mõõkvaalad. Kliima on siin palju soojem ja pehmem kui Vahemerega sarnasel Baffini saarel. Taimed hakkavad õitsema veebruaris - sel ajal tulevad siia sageli turistid. Saare taimestikus on palju eksootilisi liike, nende säilitamiseks on loodud kaitsealasid ja rahvusparke.

Victoria suurim asula on Cambridge Bay. Küla asub saare lõunaosas, seal elab poolteist tuhat inimest. Elanikud elatuvad kalapüügist ja hülgejahist ning räägivad eskimoid ja inglise keelt. Mõnikord käivad külas arheoloogid.

10. koht: Ellesmere (196 km²)

Hinnang: 4.1

Ellesmere on Kanada saarestiku põhjapoolseim saar, mis asub põhjapolaarjoone kohal Gröönimaa külje all. Territoorium on peaaegu asustatud – püsielanikke on vaid poolteistsada.

Ellesmere'i rannajoont ääristavad fjordid. Saar on kaetud liustike, kivide ja lumeväljadega. Polaarpäev ja öö kestavad siin viis kuud. Talvel langeb temperatuur -50°-ni, suvel ei ületa see enamasti 7°, vaid aeg-ajalt tõuseb 21°-ni. Maa sulab vaid paar sentimeetrit, sest siin pole puid, kasvavad ainult samblikud, samblad, aga ka moonid ja muud rohttaimed. Erandiks on Hazeni järve lähiümbrus, kus kasvavad pajud, tarnad, kanarbik ja sassirohi.

Vaatamata taimestiku vaesusele pole loomastik nii vaene. Ellesmere’il pesitsevad linnud – arktilised tiirud, lumikullid, tundravarbikud. Imetajatest leidub siin polaarjäneseid, muskushärgi, hunte – kohalikku alamliiki kutsutakse Melville'i saarehundiks, ta on väiksem ja heledama karvkattega.

Saarel on vaid kolm asulat – Alert, Eureka ja Gris Fjord. Alert on maailma põhjapoolseim püsiasula, seal elab vaid viis kohalikku elanikku, sinna on majutatud ka sõjaväelased ja meteoroloogid. Eureka on teadusjaam ja Gris Fjord on 130 elanikuga inuittide küla.

Tähelepanu! See materjal on subjektiivne, ei ole reklaam ega ole ostujuhis. Enne ostmist peate konsulteerima spetsialistiga.