Kusepõis on inimkeha üks peamisi eritussüsteemi organeid. Kui neerud vastutavad uriini tootmise eest, siis põis vastutab selle säilitamise ja lõpliku väljutamise eest. Põis asub kõhu alaosas, häbemepiirkonnas – tänu sellele spetsiifilisele peitusele suudab see end kaitsta ümbritsevate vaagnaluude vigastuste eest. Kui põis on tühi, omandab see ülevalt laieneva ja alt kitseneva lehtri kuju, täitumisel muutub see aga sfääriliseks. Kusepõie mahu määrab suuresti anatoomia, kuid üldiselt jääb selle maht vahemikku 0,4–0,6 liitrit.
Kusepõis – anatoomia
Kusepõie struktuur näitab selle innervatsiooni ja arvukaid kaitsekihte, mis kaitsevad vigastuste eest, näiteks vaagnaluudest. See on üles ehitatud peamiselt silelihastest, sidekoest ja veresoontest, selle kuju poolest eristame ülaosa, varre, põhja ja kaela. Kusepõie seinad koosnevad kolmest kihist – esimene kaitsekiht, välimine, nn seroosne membraan, keskel paiknev kiht – välimise ja sisemise osa vahel – ehk keskmine kiht (lihaskoe) ja sisekiht. st seroosmembraan. oluline element põie struktuur on selle tuum, mille ta loob detruusorlihas võimaldades elundi kuju vabasid muutusi igas suunas. Kusepõie põhjas on ureetra, mis lõpuks väljutab uriini inimkehast. Meeste puhul on olukord selles osas veidi keerulisem, sest põie anatoomia eeldab, et spiraal läbib eesnäärme keskpunkti ehk nn eesnääret. See on paljude probleemide allikas selles piirkonnas seoses urineerimisega. Väga sageli on nääre laienemine ja põhjustatud sellest surve poolile. Selle tulemuseks on tavaliselt voolu intensiivsuse vähenemine ja raskematel juhtudel võimetus täielikult urineerida. Kusepõie struktuuri väga oluline element on ureetra sulgurlihas, sest just tänu sellele on võimalik kontrollida uriini eritumist. Tegemist on pidevalt pinget hoidva lihasega, tänu millele suletakse uriini kogunemise ajaks kusiti ava. Selle roll on eriti kasulik olukordades, kus rõhk kõhupiirkonnas on järsult suurenenud – isegi naeruhoo, köhimise, aevastamise ajal. Sulgurlihase see võib loomuliku kokkusurumise kaudu vältida soovimatut uriinieritust.
Kusepõis – ära jää ilma selleta
Inimkeha töötab nii, et kogub loomulikult uriini ja seejärel väljutab selle. See on organ, mis aitab neid funktsioone täita põis. See võimaldab teil filtreeritud vedelikku säilitada ja aitäh sulgurlihas hoides seda kontrolli all. Lõppkokkuvõttes on see töö põis põhjustab uriini väljutamist. Neid tegevusi juhendavad keskused asuvad närvisüsteemis – ajukoores, seljaajus, perifeersetes ganglionides. Siit tulevad signaalid sisse põie täitumine. Mahutavus põis sest see ei ole piiramatu. Kui vedelik täidab selle 1/3 ulatuses, siis voolavad signaalid põie seinte retseptoritest otse ajukooresse, mis annab märku roojamise vajadusest. Kui inimene seejärel ei reageeri ega urineeri, siis need signaalid tugevnevad, mille tulemuseks on intensiivne, mõnikord isegi valulik tung. Samal ajal aktiveerub töö just sel hetkel ureetra sulgurlihasedmis takistavad uriini soovimatut eritumist. Kui roojamine on lõpuks võimalik, lõpetavad närvikeskused murettekitavate blokeerivate signaalide saatmise, sulgurlihas lonkama ja uriin eritub. Pärast roojamise lõppemist tõmbuvad elundid uuesti kokku, valmistudes järgmiseks uriini kogumiseks põies.