"Rootsi on prügist väljas!"
"Skandinaavlased on valmis naabrite jäätmeid importima!"
Paar kuud tagasi puhkesid tabloidid üle maailma samalaadsete pealkirjade tulvil. Rootslased on planeeti vapustanud. Seekord küll mitte Eurovisiooni või jäähoki MM-i võiduga, vaid särava suhtumisega oma olemusse. Selgus, et nad kombineerisid võimatut: koristasid keskkonda ja teenisid sellega raha! Kuid täpselt nii see XNUMX sajandil peaks olema. Vaatame lähemalt.
Saladus peitub igat liiki jäätmete matemaatilises töötlemises, mis kogutakse ja eraldatakse hoolikalt. Riigi peamine teene on elanikkonna üldine haridus ja kasvatus. Skandinaavlased on poole sajandi jooksul kujundanud teadlikkust looduse haprusest ja inimese hävitavast mõjust. Selle tulemusena täna:
Igas peres on 6-7 ämbrit, millest igaüks on mõeldud rangelt teatud tüüpi jäätmetele (metall, paber, plast, klaas ja on ka prügikast, mida ei saa taaskasutada);
· prügilaid pole peaaegu enam alles ning säilinud on minimaalsel alal;
Jäätmetest on saanud kütus.
Mingil hetkel andis aastatepikkune edumeelne liikumine käegakatsutava tulemuse: iga Rootsi koolilaps teab, et tema tühjast mineraalveepudelist valmistab ta taaskasutuse käigus veel 7 korda uue pudeli. Ja siis läheb plastikjäätmed elektrijaama ja muudetakse kilovatt-tundideks. Stockholm on täna varustatud 45% ulatuses ringlussevõetud jäätmetest toodetud elektriga.
Seega on parem prügi eraldi koguda kui enda ümber laiali puistata. Mida sa arvad?
Lasteaias õpetatakse lapsi mänguliselt õigesti prügi ära viskama. Seejärel selgitatakse seda "mängu" teaduslikust vaatenurgast. Tulemuseks on puhtad tänavad, kaunis loodus ja suurepärane ökoloogia.
Rootsis on loodud ulatuslik jäätmete taaskasutusjaamade võrgustik. Need on spetsialiseerunud ja kõigile elanikele kättesaadavad. Jäätmete kohaletoimetamine toimub konkreetse veose jaoks varustatud transpordiga. 1961. aastal käivitati Rootsis ainulaadne projekt – maa-alune õhukanal prügiveoks. Kord päevas liigub äravisatud prügi tugeva õhuvoolu mõjul läbi tunnelite süsteemi taaskasutusjaama. Siin see filtreeritakse, pressitakse ja kas utiliseeritakse või taaskasutatakse.
Suur prügi (televiisor, ehitusmaterjalid, mööbel) viiakse jaama, kus need sorteeritakse, sorteeritakse hoolikalt osadeks. Tootjad ostavad neid osi ja toodavad uusi telereid, ehitusmaterjale ja mööblit.
Kaasas ka kemikaalid. Kodukeemia ümbertöötlemisjaam eraldab elemendid ja saadab need edasi – kas taaskasutusse või sekundaarsesse tootmisse. Tanklates töötavad spetsiaalsed ökojaamad kasutatud õli ja muude kemikaalide kogumiseks. Prügikogumispunktid asuvad jalutuskäigu kaugusel. Suured jaamad on paigutatud 1 jaam 10-15 tuhande elaniku kohta. Kõikide töötlemisjaamade teenused on elanikele tasuta. Tegemist on avaliku pikaajalise arendusprojektiga, mida rahastavad valitsus ja eraettevõtted.
“Dekonstruktsioon” on Rootsis toimuvale lammutusprogrammile antud nimi. Vana maja lammutatakse segmentideks, mis transporditakse töötlemistehasesse. Niisiis saadakse kasutatud ehitusmaterjalidest uued, mis vastavad täielikult kvaliteedistandarditele.
Rootslased soodustavad jäätmete liigiti kogumist “rublades” (kroon, euro – see pole enam nii oluline). Isegi väikeses külas näete spetsiaalset masinat, kuhu saate plastpudeli panna ja selle kohe kõvaks valuutaks "konverteerida". Tegelikult tagastad raha, mille tootja taara eest toote maksumusse arvestab – kulutad ainult tootele endale. Geniaalne, kas pole?
Rootsi 15 keskkonnaeesmärki
1999 Põhjariigi valitsus võtab vastu 15 punktist koosneva nimekirja, mille eesmärk on muuta riik puhtaks ja rahvasõbralikuks.
1. Puhas õhk
2. Kvaliteetne põhjavesi
3. Säästlikud järved ja kanalid
4. Märgalade looduslik seisund
5. Tasakaalustatud merekeskkond
6. Jätkusuutlikud rannikualad ja saarestikud
7. Ei toimu eutrofeerumist, ainult looduslik oksüdatsioon
8. Metsa rikkus ja mitmekesisus
9. Stabiilne põllumaa
10. Majesteetlikud mägipiirkonnad
11. Hea linnakeskkond
12. Mittetoksiline keskkond
13. Kiirgusohutus
14. Kaitsev osoonikiht
15. Vähendatud kliimamõju
Eesmärk on nimekiri valmis saada aastaks 2020. Kas olete koostanud oma tulevikuülesannete nimekirja? Kas teate paljusid riike, kes endale selliseid nimekirju koostavad?
Uusimate tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise kõigis etappides on viinud selleni, et Rootsi on muutunud sõltuvaks korrapärasest prügi vastuvõtust. Elanike maju köetakse jäätmete põletamisega täpselt nii, nagu energiasüsteem seda tüüpi kütusel töötab (suurel määral). Õnneks avaldasid naabrid abivalmidust – Norra on valmis tarnima aastas kuni 800 tuhat tonni prügi.
Jäätmepõletustehastes on atmosfääri sattuvate kahjulike elementide määr vähendatud (kuni 1%). Sellise ühiskonnaelu korraldamise käsitluse ökoloogiline jalajälg on minimaalne.
Ja nüüd ei kõla Rootsi peaministri Stefan Loffeni sõnad, mis ta ütles ÜRO assambleel, nüüd mitte nii utoopiliselt. Loffen ütles, et tema riik soovib olla esimene riik maailmas, kes fossiilkütustest järk-järgult loobub.
Aastaks 2020 on plaanis linna ühistransport üle viia reoveest ja toiduainetööstuse jäätmetest toodetud biogaasil sõitvatele autodele.
Venemaa Föderatsioon: umbes 60 miljonit tonni tahkeid olmejäätmeid aastas. 400 kg riigi elaniku kohta. Avfall Sverige andmetel tootis 2015. aastal iga rootslane 478 kg prügi. Kokku tekib riigis aastas üle 4 miljoni tonni prügi.
Töötlemise tase on 7-8%. 90% prügist ladustatakse avatud prügilatesse. Kodumaised eksperdid on tutvunud Rootsi kogemusega (muide, riik kutsub eksperte üle kogu maailma ja on valmis jagama oma tehnoloogiaid ja kogemusi jäätmekäitluse vallas) ning liikumist jäätmete ringlussevõtu ja ringlussevõtu suunas on hakatud jälgima.
Rootsis on viimastel andmetel prügi olukord järgmine:
taaskasutab – 50,6%,
põletused energia tootmiseks – 48,6%,
prügilasse suunamine – 0,8%.
Aastas põletatakse nende prügi kuni 2 miljonit tonni. 2015. aastal importis ja töötles Rootsi Ühendkuningriigist, Iirimaalt ja Norrast 1,3 miljonit tonni jäätmeid.
Zero Waste on meie moto. Eelistaksime tekitada vähem jäätmeid ja kõik tekkivad jäätmed ühel või teisel viisil taaskasutada. Täiuslikkusel pole piire ja me suhtume sellesse protsessi kirglikult.
See on jäätme- ja taaskasutusühingu juhi Wayne Wykvisti avaldus.
Rootslased avasid ulmemaailma. Nad lähenesid ökoloogia küsimusele kogu vastutustundega, ühendades ühtseks jõuks ühiskonna hariduse, tööstustehnoloogia ja teadussaavutused. Nii nad puhastasid oma riigi prügist – ja nüüd aitavad nad teisi. Keegi äri, keegi nõu. Kuni iga inimene ei mõista oma rolli prügilate kasvus, jääb meil vaid skandinaavlasi vaadata ja neid imetleda.