Populaarne ja lugupeetud Briti ajaleht The Guardian avaldas värske uuringu tulemused, mida võib nimetada ühtaegu sensatsiooniliseks ja masendavaks.
Fakt on see, et teadlased on välja selgitanud, et keskmine udune Albioni elanik oma elu jooksul mitte ainult ei neela rohkem kui 11.000 XNUMX looma: linde, kariloomi ja kala – erinevate lihatoodete kujul –, vaid aitab kaudselt kaasa ka riigi hävitamisele. loodus. Lõppude lõpuks ei saa tänapäevaseid kariloomade kasvatamise meetodeid nimetada muuks kui barbaarseks planeedi suhtes. Lihatükk taldrikul pole mitte ainult tapetud loom, vaid ka kilomeetreid kurnatud, laastatud maad ja – nagu uuring näitas – tuhandeid liitreid joogivett. "Meie lihamaitse rikub loodust," ütleb The Guardian.
ÜRO andmetel on praegu umbes 1 miljard inimest planeedil regulaarselt alatoidetud ja organisatsiooni prognooside kohaselt kolmekordistub see näitaja 50 aasta pärast. Kuid probleem on ka selles, et see, kuidas söövad need, kellel on piisavalt toitu, kahandab planeedi ressursse katastroofilise kiirusega. Analüütikud on välja toonud mitu peamist põhjust, miks inimkond peaks mõtlema lihasöömise keskkonnamõjudele ja võimalusele valida “roheline” alternatiiv.
1. Lihal on kasvuhooneefekt.
Tänapäeval tarbitakse planeedil üle 230 tonni loomaliha aastas – kaks korda rohkem kui 30 aastat tagasi. Põhimõtteliselt on need nelja tüüpi loomad: kanad, lehmad, lambad ja sead. Igaühe nende aretamiseks on vaja tohutul hulgal toitu ja vett ning nende jäätmed, mis kuhjuvad sõna otseses mõttes mägedesse, eraldavad metaani ja muid gaase, mis põhjustavad planeedi mastaabis kasvuhooneefekti. ÜRO 2006. aasta uuringu kohaselt ületab lihaloomade kasvatamise kliimamõju autode, lennukite ja kõigi muude transpordiliikide negatiivset mõju Maale!
2. Kuidas me maad “sööme”.
Maailma rahvaarv kasvab pidevalt. Arengumaade üldine suundumus on, et liha tarbitakse igal aastal rohkem ja see kogus kahekordistub vähemalt iga 40 aasta järel. Samas on loomakasvatuseks eraldatud ruumikilomeetriteks tõlgituna arvud veelgi muljetavaldavamad: lihasööja toitmiseks kulub ju 20 korda rohkem maad kui taimetoitlasele.
Praeguseks on juba 30% maakera vee ega jääga katmata ja eluks sobivast pinnast hõivatud lihaloomade kasvatamisega. Seda on juba palju, kuid arvud kasvavad. Siiski pole kahtlust, et kariloomade kasvatamine on ebaefektiivne maakasutusviis. Võrdluseks on ju näiteks Ameerika Ühendriikides täna antud 13 miljonit hektarit maad põllumajanduskultuuride kasvatamiseks (köögiviljade, teraviljade ja puuviljade kasvatamine) ning 230 miljonit hektarit kariloomade kasvatamiseks. Probleemi süvendab tõsiasi, et suuremat osa kasvatatavatest põllumajandustoodetest ei tarbi mitte inimesed, vaid kariloomad! 1 kg broilerikana saamiseks tuleb seda sööta 3.4 kg teraviljaga, 1 kg sealiha “sööb ära” juba 8.4 kg juurvilju ja ülejäänud “liha” loomad on taimetoitlase mõttes veelgi vähem energiasäästlikud. toit.
3 . Veised joovad liiga palju vett
Ameerika teadlased on välja arvutanud: kilo kartuli kasvatamiseks kulub 60 liitrit vett, kilo nisu – 108 liitrit vett, kilo maisi – 168 liitrit ja kilogrammi riisi kasvatamiseks koguni 229 liitrit! See tundub üllatav seni, kuni vaatate lihatööstuse arve: 1 kg veiseliha saamiseks on vaja 9.000 liitrit vett ... Isegi 1 kg broileri kana "tootmiseks" on vaja 1500 liitrit vett. Võrdluseks, 1 liiter piima vajab 1000 liitrit vett. Need üsna muljetavaldavad arvud kahvatuvad sigade veetarbimise määra ees: 80 seaga keskmise suurusega seafarm tarbib aastas ligikaudu 280 miljonit liitrit vett. Suur seafarm vajab vett sama palju kui terve linna elanikkond.
Tundub ainult lõbus matemaatika, kui mitte arvestada, et põllumajandus tarbib juba täna 70% inimesele kasutatavast veest ning mida rohkem on farmides kariloomi, seda kiiremini kasvavad nende nõudmised. Teised ressursirikkad, kuid veevaesed riigid nagu Saudi Araabia, Liibüa ja Araabia Ühendemiraadid on juba välja arvutanud, et arengumaades on kasulikum kasvatada juurvilju ja kariloomi ning seejärel importida…
4. Kariloomade kasvatamine hävitab metsi
Vihmametsad on taas ohus: mitte puidu tõttu, vaid seetõttu, et maailma põllumajandushiiglased raiuvad neid maha, et vabastada miljoneid hektareid karjatamiseks ning sojaubade ja palmipuude kasvatamiseks nafta saamiseks. Maa Friends of the Earth hiljutise uuringu järgi umbes 6 miljonit hektarit troopilisi metsi aastas – kogu Läti territoorium ehk kaks Belgiat! – “kiilas” ja muutuda põllumaaks. Osaliselt küntakse see maa kariloomadele söödava põllukultuuri alla ja osaliselt on see karjamaa.
Need arvud tekitavad muidugi mõtteid: milline on meie planeedi tulevik, millistes keskkonnatingimustes peavad elama meie lapsed ja lapselapsed, kuhu liigub tsivilisatsioon. Kuid lõpuks teeb igaüks oma valiku ise.