Sisu
Hooldusõigus: lapse elukoht koos vanematega
Esiteks on lapsel kohustus elada koos vanematega. Viimastel on õigus ja nn hoolduskohustus. Nad parandavad oma lapse elukohta kodus. Abielu lahutamise korral tagab vanemliku võimu teostamise jätkuvalt vanem(ad) vastavalt perekonnakohtu kohtuniku otsusele. Mis puudutab lapse elukohta, siis see on kohtulahend vanemate taotlusel. Kas ema saab ainuhooldusõiguse, laps elab kodus ja näeb isa igal teisel nädalavahetusel. Kohtunik soovitab vahelduvat elukohta ja laps elab igal teisel nädalal kummagi vanema juures. Võimalikud on ka muud elukorraldusviisid: ühele 2–3 päeva, teisele ülejäänud nädal (enamasti noorematele lastele).
Seadus sätestab ka, et "laps ei tohi ilma isa ja ema loata perekodust lahkuda ning teda saab ära viia ainult seaduses sätestatud vajaduse korral". (tsiviilseadustiku artikkel 371-3).
Kui hooldusõigus on õigus, on see ka kohustus. Vanemad vastutavad oma lapse elamise ja kaitsmise eest. Maksehäiretega vanematel on oht, et vanemlik volitus võetakse ära. Väga rasketel juhtudel võib kriminaalkohus mõista vanemad hukka “lapse hooletussejätmise süüteos”, mille eest karistatakse viieaastase vangistusega ja rahatrahviga 75 eurot.
Vanemate õigused: kooliskäimine ja haridus
Vanemad peavad oma last harima, andma talle moraalset, kodaniku-, usu- ja seksuaalkasvatust. Prantsuse seadus sätestab koolihariduse põhimõtte: kool on kohustuslik vanuses 6-16 aastat. Lapsevanemad peavad oma lapse kooli registreerima hiljemalt 6. eluaastaks. Siiski säilitavad nad võimaluse teda kodus koolitada. Selle reegli eiramine seab neile aga karistused, eelkõige alaealiste kohtuniku poolt määratud haridusmeetmed. Viimane sekkub siis, kui laps on ohus või kui tema hariduse või arengu tingimused on tõsiselt ohus. See võib tellida näiteks lapse paigutamise või vanemate abi spetsialiseeritud teenistuse kaudu, kes toob abi ja nõu raskuste ületamiseks.
Vanemate järelevalvekohustus
Kaitske lapse tervist, turvalisust ja kõlblust tähendab nn järelevalvekohustust. Vanemad on kohustatud jälgima oma last, kontrollides tema asukohta, kõiki oma suhteid (perekond, sõbrad ja tuttavad), kirjavahetust ja kogu suhtlust (e-kirjad, telefon). Vanemad võivad keelata oma alaealisel lapsel teatud inimestega suhtlemise, kui nad tunnevad, et see on tema huvide vastane.
Vanemate õigused peavad arenema koos erinevate eluetappidega. Laps võib kasvades nõuda teatud autonoomiat, nagu noorukieas, võib see olla kaasatud teda mõjutavatesse otsustesse, kui ta on piisavalt küps.