Täiskasvanute kaugnägelikkuse läätsed
Kui kaugnägelikkus avastatakse täiskasvanutel igas vanuses, saab nägemishäireid korrigeerida prillide või kontaktläätsedega. Igal valikul on oma plussid ja miinused, kuid paljud inimesed valivad kontakti korrigeerimise selle mugavuse tõttu. Ja siin on oluline mitte valesti arvutada

Kuigi kontaktläätsed nõuavad rohkem hoolt kui prillid, on paljudel inimestel kontaktläätsi palju mugavam kasutada. Kuid peate valima õiged tooted, et need ei kahjustaks ja neid oleks mugav kasutada.

Kas kaugnägelikkusega on võimalik läätsi kanda

Jah, kaugnägelikkusega kasutatakse tänapäeval aktiivselt kontaktkorrektsiooni, mis aitab korrigeerida silmade murdumisvõimet, vähendab hüpermetroopia raskust. Selle patoloogia korral keskendub valguskiir sarvkesta ja läätse läbimisel mitte võrkkestale endale, vaid selle taha, seetõttu on selgelt näha ainult kauged objektid ja lähedased objektid on hägused, udused. Seetõttu kasutatakse kaugnägemise korrigeerimiseks pluss-läätsesid, mis võimaldavad fokuseerida kiired võrkkestale.

Kergema astme kaugnägemise korral ei soovitata aga kontaktläätsede korrigeerimist, tavaliselt kirjutavad arstid välja spetsiaalsed silmatilgad, antioksüdantidega vitamiinipreparaadid, nägemist parandavad silmaharjutused. Lõpliku otsuse korrigeerimisvõimaluste kohta peaks alati tegema arst.

Millised läätsed on kaugnägemise jaoks parimad?

Mõõduka ja raske kaugnägemise korral kasutatakse korrektsiooni silikoonist või hüdrogeelist valmistatud kontaktläätsedega. Need on pehmed, mugavad kanda ja kergesti hooldatavad. Polümeermaterjalidest jäikaid läätsi kasutatakse tänapäeval harva.

Mis tüüpi läätsekorrektsioon igas konkreetses olukorras sobib, tuleb koos silmaarstiga otsustada. Jäigadel läätsedel on mitmeid eeliseid, kuna need on valmistatud vastavalt sarvkesta individuaalsele suurusele, võttes arvesse kõiki võimalikke nüansse patsiendi nägemise muutustest. Neid saab kasutada kuus kuud ilma asendamiseta (eeldusel, et nende eest hoolitsetakse täielikult), kuid paljudel inimestel võib nende läätsede kandmisel tekkida ebamugavustunne, nendega on raskem harjuda.

Pehmeid läätsi peetakse mugavamaks kanda, tänu laiale valikule saate valida läätsede valikuid mis tahes kaugnägelikkuse korrigeerimiseks.

Mis vahe on kaugnägelikkuse ja tavaliste läätsede vahel?

Tavalistel kontaktläätsedel on sama murdumisvõime. Kuid tõsise, raske lähinägemise kahjustuse korral on vaja kasutada bifokaalseid või multifokaalseid tooteid, millel on läätse teatud piirkondades erinev murdumisvõime.

Bifokaalsetel läätsedel on kaks optilist piirkonda, need on ette nähtud patsientidele, kellel ei ole muid kaasnevaid nägemishäireid.

Multifokaalsed läätsed aitavad korrigeerida kaugnägelikkust, mida saab kombineerida astigmatismi või lühinägelikkusega. Neil on samaaegselt mitu erineva murdumisvõimega optilist piirkonda.

Arstide ülevaated kaugnägelikkuse läätsede kohta

– Kontaktläätsede kasutamine kaugnägelikkuse raviks noortel patsientidel annab positiivseid tulemusi. See korrektsioon on hästi talutav ja võimaldab selgemat nägemist võrreldes prillide korrigeerimisega. Kuid vanusega seotud presbüoopia korral võib sellise korrektsiooni kasutamisel tekkida raskusi, ütleb silmaarst Olga Gladkova.

Populaarsed küsimused ja vastused

Arutasime koos silmaarst Olga Gladkova kaugnägelikkuse kontaktkorrektsiooni valimise küsimused, selgitas mõningaid toodete valiku ja kandmise nüansse.

Millist läätse kasutatakse eakate kaugnägemise korrigeerimiseks?

Eakatel kasutatakse multifokaalseid läätsi. Kuid paljude optiliste fookuste olemasolu tõttu sellistes läätsedes märgivad paljud patsiendid nägemise ebamugavustunnet, mis on seotud objektiivi nihkumisega vilkumisel. Sel juhul kasutame “mononägemise” kontaktkorrektsiooni ehk ühte silma korrigeeritakse kauguse ja teise lähedale.

Nägemise olulise vähenemise ja läbipaistmatute silmakeskkondade korral (näiteks küpse katarakti ja sarvkesta kae korral) on läätsed ebaefektiivsed, seetõttu neid ei kasutata.

Kes ei peaks kandma kontaktläätsi?

Vastunäidustused: silma eesmise segmendi põletikulised haigused (konjunktiviit, blefariit, keratiit, uveiit), kuiva silma sündroom, pisarajuha obstruktsioon, dekompenseeritud glaukoom, keratokonus, küps katarakt.

Kuidas läätsi valida, milliseid kriteeriume tuleks hinnata?

Kontaktläätsede valiku teeb vastunäidustuste puudumisel silmaarst individuaalselt. Arst mõõdab mitmeid näitajaid – läätse läbimõõtu, kõverusraadiust, aga ka optilist võimsust.

Kas läätsede kandmine võib nägemist halvendada?

Kui läätsede kandmise hügieeni ei järgita ja läätsed on kulunud, võivad tekkida tüsistused, nagu keratiit, konjunktiviit, mis võivad halvendada nägemist.

Jäta vastus