Kas soja söömine on tõesti ohtlik?

Soja on taimetoidu üks olulisi koostisosi. Sojaoad sisaldavad isoflavoonidena tuntud ühendeid, mille keemiline valem on sarnane inimese östrogeenidega. See sarnasus tekitab muret, et sojatoodetel võib olla hormonaalseid mõjusid, nagu meeste feminiseerimine või naiste vähiriski suurenemine.

Uuringutulemused ei näita sojatarbimise negatiivset mõju meestele – testosterooni tase ja reproduktiivfunktsioon säilivad. Lõuna-California ülikoolis uuriti vähihaigeid ja terveid inimesi. Naistel, kes sõid iga päev sojatooteid, oli 30% väiksem tõenäosus haigestuda rinnavähki kui neil, kes tarbisid väga vähe sojat. (Üks portsjon on umbes 1 tass sojapiima või ½ tassi tofut.) Seega võib mõõdukas koguses soja söömine vähendada rinnavähi riski.

Mõistlik kogus sojatooteid pikendab ka nende naiste eluiga, kellel on juba rinnavähk ja kes on saanud ravi. 5042 uuritud patsiendist oli neil, kes sõid kaks portsjonit soja päevas, 30% väiksem tõenäosus retsidiivide ja surma tekkeks kui teistel.

Ei ole tõestatud, et soja on kannatavatele inimestele vastunäidustatud. Kuid kilpnäärme alatalitluse korral ei erita kilpnääre piisavalt hormoone ja sojatooted võivad vähendada toidulisandite imendumist. Sel juhul saab arst vajadusel kohandada võetud ravimite annust.

Tuleb meeles pidada, et soja võib esineda nõgestõve, sügeluse, nohu või õhupuuduse kujul. Mõne inimese jaoks ilmneb see reaktsioon ainult suure soja tarbimise korral. Laste sojaallergia kaob sageli vanusega. Kuid täiskasvanul võivad tekkida sümptomid, mida varem polnud. Sojaallergiat saab kliinikus testida nahatestide ja vereanalüüsidega.

Sojatoodete valik tuleb teha kasuks. Lihaasendajate tootmine põhineb sageli sojavalgu kontsentraadi ekstraheerimisel ja selline toode võtab ära loodusliku, looduse poolt loodud uba.

Jäta vastus