Kuidas mitte saada vanaemaks (M. Rybakov)

Pühendatud mu emale, kes 61-aastaselt ehitas maja ja läks 63-aastaselt Peruu džunglitesse ja mägedesse.

"Vanaema" ei ole vanus. Ja isegi mitte sugu. Tean «vanaemasid», kes on 25- ja 40-aastased. Kaasa arvatud meeste seas.

Tean ka inimesi, kes on 70-aastaselt ja vanemad targad ja aktiivsed. Ja ma austan neid väga.

Vanaema on meeleseisund.

Minu jaoks on vanaema keegi, kes:

• See on olnud pikka aega hapu ja ei arene.
• Pidevalt virisemine ja kurtmine või vihastamine.
• Solvunud maailma pärast, et see on ebaõiglaselt korraldatud. Ja teised inimesed, et nad on tänamatud pätid.
• Viriseb, et meil on vale aeg, riik ja võim. Ja eriti häirib muidugi ülemaailmne vandenõu.
• Ta elab kopikast, hoiab kokku, kannatab. Kuid ta ei tee midagi, et seda muuta.
• Vabakutseline? Oma äri? Muudatused olemasolevas ettevõttes? Mis sa oled, see on nii hirmus. Vanaema moto: «Parem tihane kätes kui lõoke taevas.»
• Ta nutab, et tal on kehv tervis, käib arstide juures ja sööb tabletipakke. Selle asemel, et võtta oma tervis enda kätesse.
• Tal on paks tagumik, lõtvunud kõht ja kõver rüht. Kummardades ei saa ta kätega põrandale jõuda. Viimati jooksis ta koolis kehalise kasvatuse tunnis. Meri või jõgi on tema jaoks alati liiga külm ja sügav.
• Ta sööb palju ja kõike.
• Tal on kodus ja töökohal palju iidset prügi, mille üle ta väriseb: kahju — ehk tuleb kasuks. Noh, või lihtsalt pole jõudu seda lahti võtta ja ära visata. Külmkapp ja köök on igasuguseid purke ja hapusid ništjakke täis.
• Ta elab põhimõtete järgi “Kus ta sündis, seal tuli kasuks”, “Õun ei kuku õunapuust kaugele”. Kord ütles vanaema mulle ja Olyale (mu naisele): "Naine on nagu naeris. Kuhu mees istutas, seal see kasvab.
• Ta on kõik minevik: “Aga nõukogude korra ajal oli hoo! Aga mu vanaisa…”
• Ta nakatab oma pessimismiga kõiki enda ümber.
• Ta sai kõik, nad pöörduvad temast eemale. Välja arvatud need liblikad.

Praktiline ülesanne

Vasta ausalt küsimusele:

Kas sa oled vanaema?

Mitte mulle, endale.

Muidugi pole maailm täiuslik. Võiksin loetleda probleeme, mis meid ümbritsevad pikalt ja tüütult – neid on palju. Dope - piisavalt!

Mulle meeldib aga põhimõte:

Jama juhtub, aga see ei tohiks meie elusid määrata.

Ja ma püüan selle järgi elada.

Noh, vana Nietzsche omaga "Mis iganes meid ei tapa, teeb meid tugevamaks."

Muidugi, mõnikord saame me kõik vanaemadeks, vähemalt mõneks ajaks.

Ma pole erand 🙂

Kui märkan endas järsku selle kohta märke, siis võtan kiiremas korras midagi ette. Näiteks:

• Rebin oma tagumikku toolilt ja teen harjutusi, joogatrenni, “tervendavat impulssi” ja muud kuumustega sörkimist.
• Käivitan uue projekti: äriline ja/või loominguline, üllatav (eelkõige minu jaoks) oma jultumuse ja ebareaalsusega. Nii sündis: minu raamat, film, ärilaagrid, konverentsid ja palju muud. Enamik artikleid ilmub just sellistes impulssides. Ja Facebooki postitused…
• Ma hakkan midagi uut õppima. Elu jooksul olen läbinud sadu lühi- ja pikaajalisi õpinguid ning nüüd omandan kolmandat kõrgharidust.
• Mängin oma tütre ja tema sõpradega: anname endale täieliku kasvu.
• Kohtun inimestega, kes mind inspireerivad, sõpru, partnereid.
• Teen klientidele midagi huvitavat — teilt, mu kallid, saan palju inspiratsiooni ja ideid.
• Lähen reisile: Pariis, Madagaskar, Sri Lanka, Tai, Karpaadid jne.
• Käin seljakotiga matkamas — tavaliselt mägedes: Krimm, Kaukaasia, Altai….
• Hakkan tegelema uut tüüpi tegevusega: erinevatel aegadel oli selleks kaljuronimine, vabasukeldumine, jooga, «impulss» jne.
• Proovige midagi uut, näiteks purjetades või filme tegema.
• Jalutades looduses või mõnusas linnas. Ma armastan ja imestan.
• Käin fotomatkal: ilu ja huumori pärast.
• Inspireeriva raamatu lugemine või filmi vaatamine (harv). Oluline on ainult mitte reaalsusest eemalduda, mitte pikaks ajaks unistustesse laskuda.
• Kuulan muusikat, mis täidab mind jõu ja inspiratsiooniga: klassikast ja jazzist Queeni ja Rammsteinini – vau!
• Õhutan ka teisi nendele seiklustele 🙂
• Ja vahel — magan lihtsalt piisavalt ja olen oma südameasi laisk. See on muide esimene ravim bluusi vastu.

Muide, märkasin, et Facebook, mille vastu olen viimasel aastal aktiivselt huvi tundnud, on tugev asi. See võib viia teid nii vanaema olekusse kui ka tõsta teid inspiratsiooni tähtedesse (mina ja mu sõbrad). Vaatab, mida seal kirjutada ja lugeda. Noh, kasutage seda mõõdukalt.

Praktiline ülesanne

Ja mida sa teed, kui ühtäkki mõistad, et sinust on saanud «vanaema»?

Õppige jälgima selle seisundi kaasamist endasse.

Koostage nimekiri tegevustest, mis teid sellest välja viivad.

Tee iga päev vähemalt ühte asja!

Tore oleks mõista selle tagamaid – miks sa järsku vanaemaks saad? Seejärel lahustuvad nad järk-järgult. Kasulik on töötada koos hea psühholoogiga.