Inimesed küsivad minult sageli: "Kui sa ei taha kedagi tappa, siis miks tapate kurke, kas neilegi pole valus surra?" Tugev argument, kas pole?
MIS ON TEADVUS JA TEADVUSE TASANDID
Teadvus on võime tajuda, mõista, mis ümberringi toimub. Igal elusolendil (taimed, putukad, kalad, linnud, loomad jne) on teadvus. Teadvusel on mitu tasandit. Amööbi teadvusel on üks tasand, tomatipõõsal teine, kalal kolmas, koeral neljas, mehel viies. Kõigil neil elusolenditel on erinevad teadvuse tasandid ja olenevalt sellest seisavad nad elu hierarhias.
Inimene seisab teadlikkuse kõrgeimal tasemel ja seetõttu on inimese sundsurm seadusega nii karmilt karistatud ja ühiskonna poolt hukka mõistetud. Inimloote (sündimata lapse) surm ei oma veel nii kõrget teadlikkust kui täisväärtuslikul inimesel, seetõttu ei ole paljudes riikides abort mõrv, vaid võrdsustatakse lihtsa meditsiinilise protseduuriga. Ja muidugi ei ähvarda ahvi või hobuse tapmise eest vangistus, sest nende teadvustase on palju madalam kui inimesel. Kurgi teadvusest vaikime, sest isegi jänese teadvusega võrreldes on kurk täielik idioot.
Nüüd mõtleme kas inimene ei tohi kedagi süüa? Põhimõtteliselt. Teoorias. Noh, ärge sööge loomi, ärge sööge elusaid puuvilju, teravilju jne? Ilmselgelt mitte. Inimelu on üles ehitatud teiste vähemteadlike olendite surmale. Isegi need, kes midagi ei söö, nn päikesesööjad, kes tapavad oma elu jooksul baktereid ja putukaid.
Juhin selleni, et ÄRGE tapke üldse kedagi. Seega, kui see on VAJALIK, siis tuleb mõelda, kuidas need kahjud minimaalseks muuta. Muidugi, kõigepealt peame loobuma kannibalismist (inimeste õgimisest). Jumal tänatud, me oleme sellest harjumusest üle saanud peaaegu kogu planeedil. Siis peame keelduma söömast kõrge teadvustasemega loomi, nagu vaalad, delfiinid, ahvid, hobused, koerad, kassid. Jumal tänatud, et ka sellega pole peaaegu mingeid probleeme. Peaaegu. Olgu, probleeme on.
Pärast seda loobume valikust: süüa või mitte süüa koduloomi, linde, kalu, putukaid, karpe jne. Sellest kõigest loobununa seisame silmitsi mõistliku kompromissiga oma südametunnistusega: võime süüa puuvilju, puuvilju ja teraviljad, mille loodus ise lõi madala teadvustasemega ja toiduna kõrgematele eluvormidele. Tõepoolest, kelle jaoks on loodud nii palju mahlaseid puuvilju ja puuvilju? Miks loob loodus need spetsiaalselt söömiseks ja seejärel laotab nende seemned ja kaevud?
Homo sapiens! Kas teil on tõesti nii raske mõista neid kohutavalt keerulisi esoteerilisi tõdesid? Kas sa oled tõesti nii idioot, et ei näe vahet kurgil ja inimesel või lehmal? Ei, mul on inimestest siiski positiivsem arvamus. 🙂
Oleme lihtsalt harjunud sööma kõike, mis kätte jõuab. SISSE VÄLJA. Nad harjusid mitte mõtlema, millest jalad ja kotletid tehtud on. Nad harjusid ära, et muljutud loomadele, lindudele ja väikeloomadele tähelepanu ei pööratud. Muidugi oleme harjunud. Nafig vaja teiste inimeste probleeme. Meil endalgi on probleeme piisavalt. Täpselt nii, probleeme on piisavalt! Ja neid saab olema veelgi rohkem, kuni me lakkame olemast mõttetud olendid, kes kõike õgivad.
Ma ei helista täna, et unustada teie harjumused. Soovitan tungivalt mitte oma idiootsuse ees silmi sulgeda. Ärge olge nii rumal, et esitate küsimuse: "Kui te ei taha kedagi tappa, siis miks te tapate kurke, kas neilegi pole valus surra?"
Ja ma ei väsi kordamast suure Lev Tolstoi sõnu: "Sa ei saa olla patuta. Aga iga aasta, kuu ja päevaga on võimalik üha vähem patuseks muutuda. See on iga inimese tõeline elu ja tõeline hüve.“<.strong>
Original article: