Difteeria on väga nakkav bakteriaalne infektsioon, mis levib inimeste vahel ja põhjustab ülemiste hingamisteede infektsiooni, mis võib põhjustada hingamisraskusi ja lämbumist. Difteeria on läbi ajaloo põhjustanud laastavaid epideemiaid kogu maailmas ja 7. sajandi lõpus oli see haigus Prantsusmaal endiselt peamine imikute suremuse põhjus. See ei ole enam endeemiline tööstusriikides, kuhu imporditakse väga harva täheldatud juhtumeid. Siiski on haigus endiselt terviseprobleem nendes maailma osades, kus laste vaktsineerimine ei ole rutiinne. 000. aastal teatati WHO-le üle 2014 juhtumi üle maailma. (1)

Eristatakse respiratoorset difteeria ja naha difteeria.

Pärast kahe- kuni viiepäevast peiteperioodi avaldub haigus kurguvaluna: kurguärritus, palavik, kaela näärmete turse. Haigust tunneb ära valkjate või hallide membraanide moodustumisega kurgus ja mõnikord ka ninas, mis põhjustab neelamis- ja hingamisraskusi (kreeka keeles tähendab difteeria membraani).

Naha difteeria korral, peamiselt troopilistes piirkondades, leitakse need membraanid haava tasemel.

Difteeriat põhjustavad bakterid, Corynebacterium diphtheriae, mis ründab kurgu kudesid. See toodab toksiini, mis põhjustab surnud kudede (valemembraanide) kogunemist, mis võib ulatuda kuni hingamisteed ummistamiseni. See toksiin võib levida ka veres ja kahjustada südant, neere ja närvisüsteemi.

Kaks teist liiki bakterid on võimelised tootma difteeriatoksiini ja põhjustavad seetõttu haigusi: Corynebacterium ulcerans et Corynebacterium pseudotuberculosis.

Hingamisteede difteeria levib inimeselt inimesele köhimise ja aevastamise ajal projitseeritud piiskade kaudu. Seejärel sisenevad bakterid nina ja suu kaudu. Naha difteeria, mida täheldatakse mõnes troopilises piirkonnas, levib otsesel kokkupuutel haavaga.

Tuleb märkida, et erinevalt Corynebacterium diphtheriae mis kandub edasi inimeselt inimesele, kanduvad teised kaks difteeria põhjustavat bakterit loomadelt inimestele (need on zoonoosid):

• Corynebacterium ulcerans levib toorpiima allaneelamisel või kokkupuutel veiste ja lemmikloomadega.
• Corynebacterium pseudotuberculosis, kõige haruldasem, edastatakse kokkupuutel kitsedega.

Meie laiuskraadidel on difteeria kõige sagedasem just talvel, troopilistel aladel aga aastaringselt. Epideemiapuhangud mõjutavad kergemini tiheasustusalasid.

Vaktsiin

Laste vaktsineerimine on kohustuslik. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab vaktsiini manustada koos teetanuse ja läkaköha (DCT) vaktsiiniga 6., 10. ja 14. nädalal, millele järgneb kordussüst iga 10 aasta järel. WHO hinnangul hoiab vaktsineerimine ära igal aastal 2–3 miljonil difteeria, teetanuse, läkaköha ja leetrite surmajuhtumil maailmas. (2)

Ravi

Ravi seisneb difteeriavastase seerumi võimalikult kiires manustamises, et peatada bakterite toodetud toksiinide toime. Sellega kaasneb antibiootikumravi bakterite hävitamiseks. Patsiendi võib paigutada mõneks päevaks hingamisteede isolatsiooni, et vältida nakatumist teda ümbritsevate inimestega. WHO hoiatab, et ligikaudu 10% difteeriasse haigestunud inimestest sureb isegi ravi korral.