struktuur. Hammas on innerveeritud, niisutatud organ, mis koosneb kolmest erinevast osast (1):

• kroon, hamba nähtav osa, mis koosneb emailist, dentiinist ja tselluloosikambrist
• kael, võra ja juure ühenduskoht
• juur, nähtamatu osa, mis on kinnitatud alveolaarluusse ja kaetud igemega, mis koosneb tsemendist, dentiinist ja tselluloosikanalist

Erinevat tüüpi hambad. Sõltuvalt lõualuu asukohast on nelja tüüpi hambaid: lõikehambad, hambad, premolaarid ja molaarhambad. (2)

Inimestel järgnevad kolm hammastikku üksteisele. Esimene areneb 6 kuu kuni 30 kuu vanuselt 20 ajutise või piimahamba väljanägemisega. Alates 6. eluaastast ja kuni umbes 12 -aastaselt kukuvad ajutised hambad välja ja annavad teed jäävhammastele, mis vastavad teisele hambumusele. Viimane hambumus vastab umbes 18 -aastaste tarkusehammaste kasvule. Lõpuks sisaldab püsiv hammas 32 hammast. (2)

Roll toidus(3) Igal hamba tüübil on närimisel eriline roll sõltuvalt selle kujust ja asendist:

• Lõikehambaid kasutatakse toidu lõikamiseks.
• Koerad on harjunud tugevamate toitude, näiteks liha, purustamiseks.
• Eel- ja purihambaid kasutatakse toidu purustamiseks.

Roll foneetikas. Nii keele kui ka huulte suhtes on hambad helide arenguks hädavajalikud.

Bakteriaalsed infektsioonid.

• Hammaste lagunemine. See viitab bakteriaalsele infektsioonile, mis kahjustab emaili ja võib mõjutada dentiini ja viljaliha. Sümptomiteks on hambavalu ja ka hammaste lagunemine (4).
• Hammaste abstsess. See vastab mäda kogunemisele bakteriaalse infektsiooni tõttu ja avaldub terava valuga.

Periodontaalsed haigused.

• Igemepõletik. See vastab bakteriaalse hambakatu põhjustatud igemekoe põletikule (4).
• Periodontiit. Periodontiit, mida nimetatakse ka periodontiidiks, on hamba tugikudeks oleva parodondi põletik. Sümptomeid iseloomustab peamiselt igemepõletik, millega kaasneb hammaste lõtvumine (4).

Hammaste trauma. Hamba struktuuri saab pärast lööki muuta (5).

Hammaste kõrvalekalded. Hammaste anomaaliaid on mitmesuguseid, olenemata nende suurusest, arvust või struktuurist.

Suuline ravi. Hambahaiguste tekkimise piiramiseks on vajalik igapäevane suuhügieen. Samuti on võimalik katlakivi eemaldada.

Meditsiiniline ravi. Sõltuvalt patoloogiast võib välja kirjutada selliseid ravimeid nagu valuvaigistid, antibiootikumid.

Hambaravi. Sõltuvalt patoloogiast ja haiguse arengust võib kirurgilist ravi läbi viia näiteks hambaproteesi paigaldamisega.

Ortodontiline ravi. See ravi seisneb väärarengute või halbade hambaasendite korrigeerimises.

Hambaravi läbivaatus. Hambaarsti poolt läbi viidud uuring võimaldab tuvastada hammaste anomaaliaid, haigusi või traumasid.

Radiograafia. Kui leitakse patoloogia, viiakse läbi täiendav uuring hammaste radiograafia abil.

Kaasaegne hambaravi ilmus tänu Pierre Fauchardi hambakirurgia tööle. Aastal 1728 avaldas ta eelkõige oma traktaadi “Le Chirurgien dentiste” ehk “Lokkide leping”. (5)