Ataksia – mis see on, millised on selle mehhanismid ja kuidas seda ravitakse?

Tõestatud sisu

Raputav samm, probleemid tasakaalu hoidmisega või segane kõne on kõige sagedamini seotud tegutsemisega pärast liigset alkoholi või muude joovastavate ainete tarbimist. Tegelikult võivad need sümptomid olla tõsise haiguse, näiteks ataksia, sümptomid. Selle olemus on lihaste ebakorrektne interaktsioon, raskused tasakaalu ja motoorse koordinatsiooni säilitamisel, samuti probleemid selge kõne ja õige nägemisega. Mis on ataksia? Mis võib seda põhjustada ja kuidas seda ära tunda?

Mis on ataksia?

Ataksia, muidu tuntud kui seosetus, võlgneb oma nime kreeka keelest pärit sõnale, mis tähendab "korrata". Ataksia on liikumisaparaadi häire motoorse koordinatsiooni eest vastutavate struktuuride kahjustuse tagajärjel.

Ataksia põhjustab probleeme tasakaalu hoidmisel ning liigutuste sujuval ja täpsel sooritamisel. Liigutuste koordineerimine sõltub närvisüsteemi õigest toimimisest ja selle mis tahes elemendi kahjustus võib viia ataksiani. Kõige tavalisem ataksia ilmnemist soodustav tegur on seljaaju või väikeaju kahjustus.

Seljaaju edastab infot lihastes paiknevatest retseptoritest väikeajusse. See on mõeldud erinevate lihasrühmade töö kontrollimiseks. Mis tahes struktuuri kahjustus põhjustab ataksia ja siis on häiritud lihaste koordinatsioon, kuid mitte nende jõud. Ataksia on häire, mis võib oluliselt takistada patsientide igapäevast toimimist. Lihtsamad tegevused, nagu esemete haaramine, kõndimine või rääkimine, osutuvad võimatuks ja muutuvad tohutuks väljakutse ataksiaga inimesele.

Kui soovite teada saada, mis on peenmotoorika ja saada teavet selle häirete kohta, vaadake: Peenmotoorika – omadused, häired ja arendavad harjutused

Millised on ataksia põhjused?

Ataksia kui neuroloogiline sümptom võib olla palju põhjuseid. Lihasrühmad võivad närvisüsteemi erinevate struktuuride koostoime tõttu korralikult toimida. Ühe elemendi kahjustus võib põhjustada häireid õiges liikumises ja ataksia ilmnemist. Ataksia tekkimine on aju, seljaaju või närvide kahjustuse tagajärg, kuid kõige levinum põhjus on väikeaju kahjustus.

Põhjused tserebellaarataksia on peamiselt:

1. väikeaju kasvaja või metastaasid teisest elundist, nagu medulloblastoom, astrotsütoom ja hemangioom;
2. väikeaju veresoonte kahjustus, see tähendab insult;
3. kilpnäärmehaigus - hüpotüreoidism;
4. viiruslikud põletikud ja väikeaju infektsioonid, näiteks: HIV;
5. hulgiskleroos, närvisüsteemi demüeliniseeriv haigus;
6. tsöliaakia;
7. subakuutne skleroseeriv entsefaliidi tüsistus leetrite korral;
8. Wilsoni tõbi, mis on geneetiliselt määratud ja selle põhjuseks on ATP7B geeni mutatsioon. See haigus põhjustab patoloogilist vase ladestumist kehas;
9. väikeaju toksiline kahjustus suures koguses alkoholi, narkootikumide või teatud ravimite tarbimisest või süsinikdioksiidi mürgistus;
10. E-vitamiini, vitamiinide B1 ja B12 puudus organismis.

Juhul kui sensoorne ataksia peamised põhjused on järgmised:

1. seljaaju kahjustus lülisamba degeneratsiooni tagajärjel või mehaanilise vigastuse korral;
2. sensoorsete ganglionide kahjustus vähihaiguse tagajärjel
3. Guillain-Barry sündroom – immuunsüsteemiga seotud haigused, mis mõjutavad perifeerseid närve;
4. diabeetilised tüsistused, nt hüpoglükeemia, mille tagajärjel on kahjustatud närvid, nn diabeetiline neuropaatia;
5. närvikahjustus, mis on põhjustatud ravist keemiaravis kasutatava vinkristiini või tuberkuloosivastase ravimi isoniasiidiga;
6. raskmetallide mürgitus;
7. sclerosis multiplex.

Kõik kokku võttes põhjused, mis provotseerivad ataksiat, võib need jagada kolme põhirühma:

1. neurodegeneratiivsed haigused põhjustab närvirakkude kadu;
2. kaasasündinud põhjusedmis võib olla geneetiline või pärilik
3. ainevahetushaigused nagu näiteks hüpoglükeemia. 

Kas tead, mis on seljaaju lihaste atroofia? Millal tuleks teha vastavad testid? Kontrollima: SMA eksam. Uurige, kas teie lapsel on seljaaju lihaste atroofia

Ataksia tüübid

Üks ataksia jagunemisi on selle põhjuse tõttu. Toome siin esile väikeaju ataksia ja sensoorne ataksia.

Esimene on seotud tagaaju osaks oleva väikeaju kahjustusega. Väikeaju vastutab keha motoorsete oskuste kontrollimise eest ning vastutab liigutuste õigsuse, täpsuse ja kestuse eest. Tänu väikeaju korralikule toimimisele on lihasgrupid kontrolli all ja kavandatud liigutus sooritatakse õigesti.

Teist tüüpi ataksia ehk sensoorne ataksia on põhjustatud sügavat aistingut juhtivate radade katkemisest või seljaaju tagumiste nööride kahjustusest. Sügav tunnetus vastutab meie keha asendist teavitamise eest, seljanöörid aga diskrimineeriva tunde eest, mis seisneb võimes eristada kahte meie kehale samaaegselt mõjuvat stiimulit.

Tänu kolmele põhielemendile saame eristada, millega omamoodi ataksia meil on tegemist. Esimene on nüstagm, mis on silmamunade tahtmatu ja rütmiline liikumine. See sümptom on iseloomulik väikeaju ataksiale.

Teine element on kõnefunktsiooni häire, mida sensoorse ataksia korral ei esine, kuid mis on väikeaju ataksia iseloomulik sümptom.

Viimaseks elemendiks on oma keha positsioneerimise tunne ehk süvaaisting, mille häire on sensoorsele ataksiale omane ja väikeajuataksia puhul seda ei esine.

Teine ataksia jagunemine räägib kahest tüübist - kaasasündinud ja omandatud. Kaasasündinud ataksia see on seotud geneetilise koormusega. Üks neist on heredoataksia, mis võib esineda erinevates vormides. Dominantsete geenide puhul on pärilik spinotserebellaarne ataksia ja episoodiline ataksia. Seevastu vastutavad retsessiivsed geenid Friedreichi ataksia.

Friedreichi ataksia on geneetiline haigus, mis kahjustab närvisüsteemi ja südamelihast. Esimesed haigusnähud võivad ilmneda enne 20. eluaastat ning neile on alguses iseloomulik kõnnakuataksia ehk laste kõndimisraskused ja hiline alustamine, hiljem aga motoorse koordinatsiooni häired. Tavaliselt võib haigus olla seotud nägemisnärvi atroofia ja vaimse alaarenguga ning pärast diagnoosimist patsiendi elu tavaliselt ei päästeta.

Teine ataksia tüüp on 1. tüüpi spinotserebellaarne ataksia. Selle esinemise põhjustab ATXN1 geeni mutatsioon, mis sisaldab juhiseid ataksiin-1 loomiseks. Väikeaju ataksia avaldub tasakaalu säilitamise probleemina, peamiselt on see ebakindel kõnnak, raskused püstise kehaasendi hoidmisel, rütmilised pealiigutused. Haiguse progresseerumise tagajärjel võib esineda täielik lihaste lõdvestus, düssünergia ehk liigutuste voolavuse häire, düsmetria – võimetus iga hetk peatuda, jäsemete värisemine, valulikud lihaskontraktsioonid, nägemishäired ja nüstagm.

Viimane ataksia tüüp on ataksia telangiektaasiast Louis-Bari sündroom. See haigus on pärilik, sõltub retsessiivsetest geenidest ja areneb lapsepõlves. Telangiektaasia ataksia klassikaline sümptom on tasakaalustamatus, kõrvade ja sidekesta laienemine, nüstagm, ebaselge kõne, hilinenud puberteet ja sagedased hingamisteede infektsioonid. Seda tüüpi ataksia diagnoosimiseks tehakse AFO (Alpha-fetoprotein) test või vaadeldakse valgete vereliblede käitumist röntgenikiirguse mõjul.

Mida tasub õigest küpsemisest teada? Kontrollima: Puberteedi füsioloogia

Kuidas ataksia avaldub?

Ataksia diagnoosimine sageli on see väga raske, sest algfaasis ei tekita see haiges inimeses ärevust ja on segaduses kohmakusega liikumisel. Kõige sagedamini võimaldab visiit arsti juurde diagnoosida ataksia ja patsiendi teadlikkust teda puudutanud probleemist. Kuigi ataksia sümptomeid ei ole lihtne jälgida, eriti haiguse algstaadiumis, tasub õppida tundma klassikalisi sümptomeid, mis võivad meie valvsust juhtida.

Esimene sümptom, mis alguses ilmneb, on kõnnihäired. Tavaliselt väljendub see nn meremehe kõnnakus ehk laial alusel kõndimises tänu jalgade laiale vahekaugusele. Kõnnihäire võib väljenduda ka suutmatuses liikuda mööda sirgjoont või ühele küljele kukkuda.

Teiseks sümptomiks on raskused kiirete vahelduvate liigutuste tegemisel nn chokineza edasi lükatud. Näiteks raskused põlve lüüa vaheldumisi käe sise- ja välisküljel.

Ataksiaga inimestel on sageli probleeme selge kõnega, nn düsartria ja vale intonatsioon, probleeme on helide ja sõnade artikuleerimisega.

Lisaks tekivad patsientidel silmaprobleemid nagu nüstagm ehk tahtmatud ja kontrollimatud silmade liigutused ning nägemishäired.

Teine sümptom, mis võimaldab arstil märgata väikeaju õiges toimimises olevat probleemi, on düsmeetria, mis on seotud kauguse ebaõige hinnanguga patsiendi poolt. Uuringu ajal on inimesel raskusi nimetissõrmega nina puudutamisega, kui silmad on samal ajal suletud.

Ataksiaga inimestel on raskusi täpsete liigutuste tegemisel ning sageli tekib neil hüpotensioon ehk lihaspinge ja tugevuse vähenemine. Ataksiaga patsientidel on käte värisemise ja koordineerimata, kohmakate käteliigutuste tõttu sageli raskusi esemetest haaramisega või nuppude kinnitamisega ja lahti keeramisega.

Sensoorse ataksia korral võib patsiendil tekkida probleeme oma kehaosade asukoha leidmisega, oma asendi ja asendi mittetunnetamisega. Ataksia võib mõjutada ka kognitiivseid muutusi mõtlemisprotsessides ja mõjutada emotsionaalseid muutusi, mis põhjustavad emotsionaalset ebastabiilsust.

Kas pupillide laienemine võib olla tõsise haiguse sümptom? Loe: Pupillide laienemine – võimalikud põhjused ja mida sel juhul teha

Kuidas ataksia diagnoositakse?

Ataksia diagnoosimise esimene etapp see on patsiendi enda organismi jälgimine. Kui märkate mingeid tunnuseid, mis võivad viidata närvisüsteemi kahjustusele, nagu kõndimisraskused, motoorse koordinatsiooni häired, kõnehäired, esemete haaramisega seotud probleemid, peaksite esimesel võimalusel pöörduma arsti poole.

Juhtudel, kui ülaltoodud sümptomid arenevad järk-järgult, võite pöörduda oma esmatasandi arsti poole, kes suunab teid täpse diagnoosi saamiseks neuroloogi vastuvõtule. Kui aga sümptomid on äkilised, tuleb koheselt kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Esimene visiit neuroloogi juurde algab põhjaliku intervjuuga patsiendiga. Arst küsib teilt sarnaste sümptomite esinemise kohta teie lähisugulastes, sümptomite ilmnemise aja, ilmnemise asjaolude või neid süvendavate tegurite kohta. Arst küsib ka teiste kaasnevate haiguste või ravimite kohta, mida te igapäevaselt võtate, samuti mõnuainete, nagu alkohol, narkootikumid või muud psühhoaktiivsed ained, kasutamise kohta.

Pärast põhjalikku vestlust viib arst läbi üksikasjaliku neuroloogilise läbivaatuse. Teil võidakse paluda teha lühike jalutuskäik kabinetis, mille käigus arst hindab teie kõnnakut, stabiilsust ja voolavust, või palutakse teil kirjutada lühike tekst või teha mõned põhitestid, mis võivad aidata ataksia diagnoosimisel.

Nende testide hulgas on 5 põhitesti:

1. põlv – kandkus patsient lamab ja tal palutakse asetada kand teise jala põlvele ja libistada see mööda sääreluu lülisammast allapoole;
2. sõrm – nina, peab patsient puudutama nimetissõrmega oma nina ja seejärel puudutama arsti suletud silmadega;
3. vahelduvad harjutusedkus arst palub patsiendil mõlemad käed korraga kiiresti ümber pöörata;
4. psühhodiagnoos – st neuropsühholoogiline uuring, mille eesmärk on hinnata patsiendi täidesaatvaid funktsioone;
5. elektromüogramm– mis on närvijuhtivuse uuring.

Pärast intervjuu kogumist ja pärast neuroloogilist uuringut võib arst sõltuvalt selle tulemusest määrata täiendavaid uuringuid.

Analüüsid, mis võivad aidata diagnoosi panna, on järgmised: vere, uriini, tserebrospinaalvedeliku laboratoorsed analüüsid, pildiuuringud, näiteks: aju kompuutertomograafia (CT) või aju ja seljaaju magnetresonantstomograafia (MRI). Tavalised testid, mida neuroloog ataksia kahtluse korral soovitab, hõlmavad geneetilist testimist, neuropsühholoogilist testimist, närvijuhtivuse testimist ja elektromüograafiat (ENG / EMG).

Tehtud analüüsid võimaldavad neuroloogil panna diagnoosi, mis ataksia kinnituse korral võimaldab määrata selle tüübi ja võimalikud põhjused. Ataksia sümptomeid ei tasu alahinnata, sest need võivad viidata tõsisele haigusele nagu hulgiskleroos, väikeajuinfarkt.

Kui palju maksab geenitestimine ja millal tasub seda teha? Kontrollima: Geeniuuringud – kasu, muidugi, kulud

Kuidas ataksiat ravitakse?

Kui patsiendil on diagnoositud ataksia, on väga oluline mõista, mis selle põhjustas. Tavaliselt seisneb ataksia ravi selle vaevuse põhjuste kõrvaldamises.

Kui ataksia on tingitud ravimite võtmisest või keha mürgitamisest toksiinidega, piisab sageli nende võtmise lõpetamisest, et leevendada ataksia sümptomeid. Samamoodi võib vitamiinipuudusest põhjustatud ataksia, samuti autoimmuun-, vähi- või ainevahetushaiguste ravimine parandada keha funktsioone ja vähendada sümptomeid. Omandatud ataksia korral on pärast selle põhjuste diagnoosimist pärast sobivat ravi paljudel juhtudel võimalik selle sümptomid täielikult kõrvaldada.

Kaasasündinud ataksia puhul pole aga prognoos kuigi optimistlik ning mõnikord võib ravi ise piirduda sümptomite pärssimise või vähendamise katsetega. Siin on oluline roll füsioterapeudil ja logopeedil, samuti psühholoogi, pere ja lähedaste tugi. Enamasti hõlmab ataksia ravi taastusravi ja tööd logopeediga, mis võib oluliselt parandada liikumis-, kõne-, nägemisorganite talitlust ja parandada patsiendi elukvaliteeti.

Kuidas logopeedia töötab ja millal tasub seda kasutada? Loe: Logopeedia – millal ja miks tasub logopeedi poole pöörduda

Taastusharjutused ataksiaga inimestele

Ataksia ravis on rehabilitatsiooniprotsess väga oluline ning seda peaks välja töötama ja jälgima füsioterapeut. Samuti on harjutusi, mida saate mugavalt kodus teha teise inimese abiga.

Esimene harjutuste rühm viiakse läbi võimlemismati abil. Üks harjutus hõlmab selili lamamist, jalad põlvest kõverdatud ja jalad põrandal. Alguses keerame end küljele, siis küünarnukile toetudes tõstame vaagna ja vaba käe üles, hoides hinge kinni umbes 5 sekundit.

Teine harjutus, mis aitab teil tasakaalu hoida, on liikumine, mis hõlmab kaldumist neljakäpukil põlvili, sirutades samal ajal ühte kätt ja vastasjalga tahapoole. Selles asendis peaksite jääma umbes 5 sekundiks.

Ataksia ravimiseks mõeldud harjutusi saab teha ka istuvas asendis. Nende harjutuste jaoks võite kasutada tooli või istumispalli ja harjutusteipi. Toolil või pallil istudes liigu aeglaselt sirge selg ja kõht pinges seisvas asendis.

Veel üks harjutus, mille jaoks teipi vajame, on toolil või pallil istudes mähime teibi ümber peopesa. Meie küünarnukid peaksid olema keha lähedal. Seejärel venitage teipi, liigutades käsivarsi väljapoole, ja seejärel tõmmake üks jalg kõhule ja hoidke seda selles asendis umbes 5 sekundit.

Ataksia taastusharjutusi võib teha ka seistes. Seistes kõht pingul ja selg sirge, venitage teip üle pea, seejärel kandke seda pea taha, tõmmates abaluud alla ja pöörduge aeglaselt tagasi algasendisse.

Teine harjutus, mida saate rihmaga seistes teha, on seada end asendisse, kus üks jalg on teise jala ees. Lint seevastu asetatakse esijala alla. Jala vastas oleva käega hakkame teipi venitama, nagu tahaksime sellega puudutada pea ülaosa.

Pidage meeles, et taastusravi ja võimlemine toimivad ainult siis, kui seda tehakse regulaarselt. Samuti on oluline treenida spetsialisti järelevalve all, kes suudab meie liigutusi korrigeerida. See muudab sooritatavad harjutused meie motoorset koordinatsiooni tõhusamaks.

Kui soovite taastusravi kohta rohkem teada saada, lugege: Taastusravi – viis fitnessi juurde naasmiseks

MedTvoiLokony veebisaidi sisu on mõeldud veebisaidi kasutaja ja tema arsti vahelise kontakti parandamiseks, mitte asendamiseks. Veebisait on mõeldud ainult informatiivsel ja hariduslikul eesmärgil. Enne meie veebisaidil leiduvate eriteadmiste, eriti meditsiiniliste nõuannete järgimist peate konsulteerima arstiga. Haldaja ei kanna mingeid tagajärgi, mis tulenevad Veebilehel sisalduva teabe kasutamisest. Kas vajate arsti konsultatsiooni või e-retsepti? Minge saidile halodoctor.pl, kust saate veebiabi – kiiresti, turvaliselt ja kodust lahkumata.Nüüd saab e-konsultatsiooni kasutada ka haigekassa raames tasuta.