Käsitöölised ja kogujad on kaks vastandlikku isiksusetüüpi. Inimtsivilisatsiooni koidikul said inimesed end toita kogumise teel, otsides söödavaid juuri ja marju. Aja jooksul ilmusid lisaks kollektsionääridele ka käsitöölised: need, kes ei otsinud valmis, vaid lõid vajaliku oma kätega. Sajandeid on möödunud, kuid isiksusetüübid on jäänud. Kollektsionääridel on peopesa sagedamini enda poole, sõrmed sirged või painutatud, ehitud. Käsitöölistel on selge tööpeopesa endast eemal. Käsitöölistel ja kollektsionääridel on erinev keel ja nende poole pöördudes tuleb sellega arvestada.
Näiteks kui Sinton hakkas välja töötama testi, mis aitaks inimestel kiiresti oma eesmärkide saavutamiseks koolitust leida, tuli valida mees- ja naiskeele, käsitööliste ja kollektsionääride keele jaoks oluliselt erinevad sõnastused. Reklaam toimib tõhusalt, kui see räägib oma tarbija keelt. Mehed ei hakka valima kogujate keeles sõnastatud vastust, naistele pole lähedal vastused, mis nõuavad tegutsemist. Nende jaoks olulisest rääkides ütlevad mehed «Õpi endale rõõmsat meeleolu looma», naised — «Leia ennast, saa elust rohkem rõõmu.»
Kas sa kuuled? — Mehed on valmis looma, naised otsivad võimalust leida seda, mida nad vajavad.
Mõeldes sellele, mida nad peresuhetes tahavad, valivad mehed vastuseks — «Parandage suhteid perekonnas», naised — «Vaadake, mida ma meestega suhetes valesti teen.»
Märkus: mehed kirjutavad, mida nad on valmis tegema, naised otsivad enda seest arusaamist ja oma vigu.
"Sõnasta oma eesmärgid, määrake, millised neist on olulisemad" — sõnastus on mehelik. "Uuri, mida ma tegelikult tahan" on naiselik fraas. Vt Synthon.doc sisendi test
Naised on kollektsionäärid. Nad otsivad kõike valmis ja reeglina otsivad nad seda enda seest. Mehed on käsitöölised, mehel on lihtsam välja mõelda ja teha, kui otsida midagi, mis kuskil juba olemas on.
Käsitöömees teeb, loob midagi uut ja selles mõttes kunstlikku, ta on tehnoloogia ja tehnika looja, naiselik lähenemine aga juba olemasoleva, loomuliku↑ ärakasutamiseks.
Suvi. Ema ja tütar lähevad ruttu metsa, seeni ja marju korjama. Sel ajal istub mees arvuti taga ja viib lõpule projekti, et teenitud raha eest kõik vajalik turult osta.
Kui naine seisab silmitsi küsimusega oma elu suuna kohta, soovib ta selle enda seest leida: "Mida ma tegelikult tahan?" Sarnases olukorras mees vaatab väljapoole ja valib, mille järele on nõudlust, mida ta oskab ja mis on piisavalt huvitav.
See on väga kallis, kui su kõrval on sulle kallis ja lähedane inimene, sulle hingesugulane, sinu hingesugulane, kellega sul on täielik teineteisemõistmine. Kollektsionääri psühholoogiaga inimene otsib sellist inimest: "Kas ta on või mitte?", Käsitöölise psühholoogiaga inimene harib ennast ja tema lähedast inimest nii, et nad muutuvad pooleks, muutuvad hõimudeks.
Kui tuju pole, on raske edasi liikuda. Kollektsionääri psühholoogiaga inimene ootab tuju tekkimist või otsib seda endas. Käsitöölisele jääb meelde, kuidas ta saab endale sobiva meeleolu luua: trenn? dušš? naerata? - ja parandada oma tuju.
Ja kõige targemad käsitööliste ja kollektsionääride seas on omavahel sõbrad. Parim on teha sellest, mida keegi on eelnevalt hoolikalt leidnud. Ja kui leidsite midagi korralikku, on mõttekas seda viimistleda, teha see täpselt selline, nagu vajate.