Kuigi mõned meist seostavad rasvu peamiselt kõige halvemaga, iseloomustavad mõnda neist erakordsed terviseomadused. Taimeõli on küllastumata rasvhapete allikas, mis pakuvad kehale kaitset vähi ja südame-veresoonkonna haiguste tekke eest. Nüüd leiame poelettidelt palju erinevaid õlisid, sealhulgas rapsi-, päevalille-, soja- ja maisiõlisid. Milline neist on kõige tervislikum ja mida õli ostmisel jälgida?
Enne õli ostmist peaksime alati kontrollima etiketti, et see ei ületaks parim enne tähtaega. Samas tuleb seda poes korralikult säilitada (säilitusreeglid leiab ka pakendilt) ning mida rohkem infot etiketil selle koostise ja pressimisviisi kohta, seda parem. Siis on meil tegu kvaliteetsema õliga. Ärge kunagi ostke õli, mida on valesti hoitud või mille etiketil on liiga vähe teavet. Kehtib reegel, mille kohaselt on praadimiseks ja toiduvalmistamiseks parimad tooted, milles on rohkem monoküllastumata rasvhappeid, polüküllastumata rasvhappeid aga kasutada ainult külmalt, nt salatites.
Miks peaksite õlisid tarbima?
- Need sisaldavad monoküllastumata rasvhappeid, mille piisav tarbimine vähendab ateroskleroosi ja hüpertensiooni riski. Seda seetõttu, et need reguleerivad kolesterooli taset veres, tõstes hea HDL-fraktsiooni taset ja alandades halva ehk LDL-i.
- Need on oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete allikad.
- Need sisaldavad E-vitamiini, mida antioksüdantse toime tõttu nimetatakse nooruse vitamiiniks (kõrvaldab vabu radikaale, ennetades vananemist ja vähi teket).
Õlide liigid ja nende omadused
Üks populaarsemaid õlisid on päevalill, mida iseloomustab mahe maitse, lõhn ja kuldne värvus. See sisaldab palju oomega-6 rasvhappeid ja väikeses koguses oomega-3. Veelgi huvitavam on see, et päevalilleõlis on kõige rohkem E-vitamiini, rohkem kui oliiviõlis, mida paljud peavad kõige tervislikumaks õlitüübiks. Pikaks praadimiseks ja küpsetamiseks üle 100 kraadi see ei sobi, seega ära kasutamisel temperatuuriga üle pinguta, sobib hästi ka salatite ja kastmete koostisosana.
Teine üldtuntud ja kasutatav tüüp on rapsiõli, mis sisaldab ka E-vitamiini, oomega-3 happeid ja samas püsib värskena kõige kauem. Ta ei karda päikesepaistelisi kohti ja kõrgemat temperatuuri. Õlidest eristab teda ka monoküllastumata rasvhapete sisaldus. See on väga tervislik ja sobib praadimiseks, toiduvalmistamiseks, salatiteks ja muudeks kulinaarseteks väljakutseteks.
Teiste vähemtuntud õlide hulgas tasub mainida seesam. See on polüküllastumata ja monoküllastumata rasvhapete allikas, teda eristab sarnaselt rapsile kõrge valgus- ja temperatuuristabiilsus, mistõttu sobib nii külmalt söömiseks kui ka praadimiseks või küpsetamiseks kõrgemal temperatuuril. Sellel on meeldiv, tugevalt seesami aroom.
Järgmine loendis on sojaõli, mis sisaldab suures koguses oomega-6 ja vähesel määral oomega-3. See sobib keetmiseks, salatiteks, kastmeteks ja praadimiseks, kuid mitte liiga kauaks. See sobib naistele menopausi ajal, kuna sisaldab väärtuslikke fütoöstrogeene, mis on sarnased naiste östrogeenidega. Lisaks võib selles sisalduv letsitiin parandada maksafunktsiooni, samuti mälu ja keskendumisvõimet.
Viimane näide on maisiõli, milles on ka palju oomega-6 ja vähe oomega-3. See on hea E- ja A-vitamiini allikas, kuid seda tuleks kasutada ainult külmalt. See ei sobi praadimiseks, kuna see kaotab oma omadused ja oksüdeerub liiga kiiresti, mistõttu tuleks seda lisada ainult toiduvalmistamisel, kastmetele ja salatitele.