Kassettmakk, surunupp-telefon, filmikaamerad, kummipesad-täna on see kasutu prügi. Muidugi ei mõista ükski laps, isegi kõige targem, pliiatsi ja helikasseti ühendamist. Ja kui ütlete, et Interneti sajandi koidikul võiksite kas surfata või helistada? Tõenäoliselt põrutate endiselt "kassi" helidest, mida modem kiirgab.
Aga CD -mängija? Üldiselt oli see ülim unistus! Näidake nüüd kõigile seda patareitoitega tellist-nad naeravad. Mäng “Elektroonika”, mille kangelane, väsimatu hunt filmist “Noh, oota hetk!” Miks, kogusime maiustustest isegi kommipabereid! Ja vaevalt leiavad tänapäeva lapsed salajast peidukohta, kus on kusagil eraldatud kohas kaevatud aarded: klaasitükid, vana pärl ema kaelakee küljest ja pliitükk sulatatud tuleriidal oma kätega.
Siiski möödub veel paarkümmend aastat ja tänapäeva teismelised meenutavad kaasaegseid vidinaid nostalgiaga. Kõik, mis pärineb lapsepõlvest, on alati kallis ja meeldejääv. Nii et meenutagem neid, keda me ise kunagi nautisime.