Mis on emotsionaalne intelligentsus ja kuidas seda parandada

Nn emotsionaalne intelligentsus (EQ) on tänapäeval väga populaarne ja IQ lahendab selle. Tegelikult näitavad hiljutised uuringud, et kõrge emotsionaalse intelligentsusega töötajad arenevad ettevõttes kiiremini kui need, kes on väidetavalt "väga targad".

Emotsionaalse intelligentsuse parandamine

Erinevat tüüpi intelligentsuse olulisust käsitlevate uuringute järgi peab emotsionaalset intelligentsust ja IQ-d võrdselt oluliseks 62 protsenti vastanutest. 34% küsitletutest peab emotsionaalset intelligentsust isegi olulisemaks.

Aga kust see emotsionaalse intelligentsuse järsk tõus tuli? Eksperdid on hämmeldunud, kuid teevad usutava oletuse: ajal, mil suurem osa inimestevahelisest suhtlusest toimub digiportaalide või mobiiltelefonide kaudu, on järjest rohkematel inimestel raskusi otsese sotsiaalse kontaktiga. Võõrastega vestlemine, nende vajaduste väljaselgitamine või meeskonnas edukas olemine on oskused, millest praegu napib.

Lisaks tõstab kiiresti kasvav vaimuhaiguste, näiteks läbipõlemise arv, teadlikkust inimestevahelistest suhetest ja teguritest, mis lähevad kaugemale tasakaalust või soorituse optimeerimisest. Ettevõtted vajavad väga intelligentseid inimesi, kes toetavad inimestevahelisi suhteid, vahendamist ja jätkusuutlikku meeskonna loomist. Kuid just see väga vajalik emotsionaalne intelligentsus tundub praegu puudu olevat. Seega on see samal ajal ka tööalase edu uus võti.

Mida tähendab "EQ"?

EQ kirjeldab emotsionaalset intelligentsust ja on võrreldav IQ-ga. Kui aga IQ hõlmab peamiselt selliseid oskusi nagu mälu, kiire andmetöötlus, loogiline mõtlemine või arutluskäik, siis EQ kirjeldab inimese võimeid järgmistes valdkondades: inimlikkus, enesekindlus, empaatiavõime, kaastunne, suhtlemisoskused, taktitunne, viisakus, meeskonnatöö jne. peal.

Emotsionaalset intelligentsust ei saa mõõta numbrite ega testidega. Järelikult ei saa seda koolis atesteerida ega omandada. Seetõttu püüab üha rohkem ettevõtteid välja töötada skoori kõrge emotsionaalse intelligentsusega töötajate leidmiseks. See on vajalik nii hea tööõhkkonna kui ka tõhusa ja hästi koordineeritud meeskonnatöö jaoks.

Kuigi 1980ndatel pidas teadus IQ-d professionaalse edu kõige olulisemaks teguriks, usutakse nüüd, et emotsionaalne intelligentsus loeb palju rohkem. See pole aga tegelikult uus areng. Pigem tundub, et see on nüüd lõpuks nähtud ja integreeritud igapäevasesse äriellu.

Millal on emotsionaalne intelligentsus kasulik?

Emotsionaalne intelligentsus ei pruukinud olla 80ndatel nii oluline kui tänapäeval. Kuid see osutub eriti kasulikuks uues, digitaalses ja keerulises maailmas. Püsiv stabiilsus või turvalisus on minevik. Inimesed peavad kiire arenguga toime tulema ja samal ajal hakkama saama suurema stressitaseme, ebastabiilsuse ja töökohakindluse puudumisega. See tagab, et emotsioonid leiavad oma koha igapäevatöös.

Samas pole äris kohta tunnetel ega inimlikel nõrkustel. Nõiaring, mis tänapäeval haigustena avaldub, on peamiselt tingitud psühholoogilistest kaebustest. Seetõttu otsime emotsionaalselt intelligentseid töötajaid, kes on teadlikud nii enda kui ka kolleegide tunnetest ning oskavad nendega tegeleda, mitte õli tulle valada.

Psüühiliste haiguste suure arvu peamiseks põhjuseks ei ole mitte tähtaja suurenemine ega töö keerukus, vaid pigem see, et töötajad langevad ebatervesse isekusse, ei toeta enam üksteist või hakkavad isegi kiusamisega oma frustratsiooni väljendama. Kõik on mures oma töö pärast ja kõik võitlevad enda eest.

Mis juhtub, kui emotsionaalne intelligentsus puudub?

Teoreetiliselt kõlab see kõik väga abstraktselt. Praktikas on see mehhanism aga väga šokeeriv: näiteks 80 protsenti kõikidest lennuõnnetustest on tingitud piloodi vigadest, mida oleks saanud vältida. Neid oleks saanud ära hoida, kui meeskond oleks oma töös koordineeritum. Seda juhtub ka igapäevatöös, kui mõni projekt ebaõnnestub, langeb tellimuste arv. Kui tippjuhtkonnas pole EQ-d, algab tootlikkuse langus, suur voolavus, kõrge haigusleht, sõltuvusprobleemid ja madal meeskonnavaim.

Viis emotsionaalse intelligentsuse komponenti

Teadus jagab emotsionaalse intelligentsuse viieks erinevaks komponendiks. Esimesed kolm on seotud iseendaga, kaks viimast välismaailmaga:

1. Enesekindlus: inimesed saavad olla sotsiaalselt pädevad ainult siis, kui nad suudavad esmalt oma tundeid tajuda. See puudutab enesetaju, tunnete ja neile reageerimise jälgimist. Tänu sellele saavad emotsionaalselt intelligentsed inimesed langetada paremaid ja kiiremaid otsuseid, tegutseda objektiivsemalt, sihikindlamalt ja tunduda enesekindlamad. Pikas perspektiivis on kõrge EQ-ga inimesed oma enesekindluse tõttu tervemad ja neil on vähem vaimseid haigusi.
2.  Eneseregulatsioon: Teine tegur tugineb eelmisele, sest ainult need, kes on teadlikud oma tunnetest, saavad sellele vastavalt reageerida. See põhineb teadmisel, et me ise suudame oma tundeid kontrollida ja me reageerime alati alateadlikult samamoodi nagu oma varasemate kogemuste puhul. Järelikult, kui suudad iseseisvalt ja olukorraga kohanedes otsuseid langetada ega lase emotsioonidel end petta, teed paremaid otsuseid.
3.  Enesemotivatsioon: Kolmandat tegurit võib nimetada ka entusiasmiks või kireks. See puudutab võimet seada isiklikke eesmärke, nautida tööd ja püsida motiveeritud pikemas perspektiivis. Selleks peab inimene suutma negatiivseid tundeid alla suruda ja positiivseid tundeid mobiliseerida nii seest kui ka ilma välise surveta. Muide, see on iga kuulsa sportlase edu saladus.
4.  Empaatia: nüüd kahest välisest tegurist. Emotsionaalse intelligentsuse kõrge tase hõlmab ka kõrget empaatiavõimet. See kirjeldab võimet tajuda teiste mõtteid ja tundeid ning neile vastavalt reageerida. See põhineb teadmisel inimloomusest ja inimestevahelisest sümpaatiast. Eriti tööelus on ebatavaline sõnadega väljendada, mida tunnete oma töökaaslaste või ülemuse vastu. Selle asemel suudab emotsionaalselt intelligentne inimene tõlgendada teise inimese žeste, näoilmeid, kehahoiakut ja heli. Teaduslikud testid näitavad, et empaatilised inimesed on populaarsemad, edukamad ja emotsionaalselt stabiilsemad.
5. Sotsiaalne pädevus: seda tuleks mõista vastusena empaatiale. Nüüd teate, kuidas teine ​​​​inimene tunneb. Ka sotsiaalselt pädevad inimesed teavad, kuidas sellele reageerida. Neil on lihtsam suhteid luua ja hoida. Oluline omadus ajal, mil võrgustumine võib ettevõtte tõsta või hävitada.

Kas saate emotsionaalset intelligentsust õppida?

Arvamused selles küsimuses jagunesid. Enamik inimesi usub, et emotsionaalset intelligentsust õpitakse kas imikueas või mitte. Kuid eksperdid usuvad ka, et seda saab vähemalt koolitada ja optimeerida. Parem emotsionaalne juhtimine ei vii lõppkokkuvõttes mitte ainult suurema tööalase eduni, vaid ka parema heaoluni ning tervema ja õnnelikuma eluni. Siin on mõned näpunäited oma EQ suurendamiseks:

1.  Treeni oma eneseteadvust! Harjutage enda ja oma tunnete tajumist ning nende kajastamist iga päev kindlatel kellaaegadel, näiteks hommikul ärgates või õhtul magama minnes.
2. Tuvastage oma mustrid, nagu varajase hoiatamise süsteemid või vihased reaktsioonid. Lugege head raamatut! Jah, lugemine õpetab. Otsige romaani, mitte populaarteaduslikku raamatut, ja proovige seada end tegelaste olukorda. Alustage sisemist dialoogi!
3. Õppige lõdvestuma, oma mõtteid teadlikult kontrollima ja oma reaktsioone vastavalt doseerima. Selleks võid proovida erinevaid lõõgastusmehhanisme nagu meditatsioon, jooga või autogeenne treening. Psühhoteraapia võib aidata ka rasketel juhtudel.
4. Ära kahtle! Reageerige teadlikumalt ja tehke otsus enne vastamist vaid üks kord. Mõtiskle teatud aja jooksul, näiteks päeva või nädala jooksul iga oma vastuse, tegevuse, reaktsioonide üle – peagi hakkad elama palju teadlikumalt.
5. Ära kiirusta! Mõistlik on planeerida oma kalendrisse kindel ajakava. Vaid kümme minutit päevas võib jõuda kaugele.
6. Treeni! Füüsilist aktiivsust seostatakse alati ka vaimse tegevusega, seega võib sportimine aidata täiendada energiavarusid ning samal ajal saada teadlikumaks iseendast, oma kehast ja oma mõtetest.
7. Hakka näitlejaks! Tegelikult võib isegi väikesesse näitetruppi kuulumine juba imet teha, sest siin õpid end asetama teise tegelase olukorda.

Isegi isiklikus elus on emotsionaalne intelligentsus äärmiselt oluline tegur. Emotsionaalne intelligentsus on partneri valiku määrav kriteerium. Nii et tehke seda – oma EQ tundmine ja sellega töötamine võib teie elus imesid teha!