Mida haug sööb: mida ta sööb, kuidas ja keda ta jahib?

Kas on kalameest, kellele ei meeldiks haugi püüda? Kindlasti pole sellist asja olemas. See kala on mageveereservuaaride särav esindaja, millest unistab saada iga kalapüügifänn. Kui paljud teavad, et tänu tugevale kehale, lõugadele ja heale nägemisele sööb haug peaaegu kõike. Selle kiskja toidu mitmekesisus on hämmastav, mida selles artiklis arutatakse.

Mida haug tiigis sööb

Haug elab peamiselt järvedes ja jõgedes. Tema jaoks on eelistatud väikese vooluga jõed, voolavad järved, kus on lahtesid, roostiku tihnikuid ja vetikaid. See kala väldib kiviseid, külmi ja kiirevoolulisi jõgesid. Teda võib kohata ka soodes, kuna ta talub hapendatud vett, kuid talvel võib ta sellistes veehoidlates hapnikupuuduse tõttu kergesti hukkuda.

Haug paistab ülejäänud kalade hulgast silma oma ahnusega, kuigi tundub esmapilgul üsna kõhn, “punn”. Mitte igaüks ei tea, et ta on praktiliselt kõigesööja ja ei jää talveunne, vaid sööb aastaringselt.

Mida haug sööb: mida ta sööb, kuidas ja keda ta jahib?

Kui haugi vastsed on veel väga väikesed (umbes 7 mm), toituvad nad oma munakollase sisust. Niipea, kui kottide sisu on otsas, hakkavad maimud toituma väikesest zooplanktonist, selgrootutest ja kalavastsetest. Juba kuni 5 cm pikkuseks kasvanud haugimaimude toitumise aluseks on kironomid. Siis hakkavad nad toituma kaladest, kuna kasvavad organismid vajavad energiat ja vastsetest enam ei piisa. Kiskja sööb kõiki veehoidlas elavaid kalu, sageli saavad tema kaaslased tema saagiks. Väga sageli kasutatakse just haugi “korrakala” rollis, kus on umbrohukala üleküllus.

Mida haug sööb: mida ta sööb, kuidas ja keda ta jahib?

Foto: Haugi toiduahel magevees

Taimsest toidust haug tiigis ei toitu.

Mida haug sööb

Haugi toitumise aluseks on väheväärtuslik, kuid röövloomale on eelistatud arvukad kalaliigid, kes elavad konkreetses veehoidlas, ja kitsa kehaga kalaliigid. Sellised liigid nagu latikas, latikas või sopa – satuvad talle suhu väga harva. Muide, pandi tähele, et neis veehoidlates, kus “hambulist röövlit” leidub, kasvab karpkala ümaramalt kui seal, kus ta ei ela.

Millist kala haug sööb

Haug toitub peamiselt järgmistest kalaliikidest:

  • kõle;
  • särg;
  • karpkala;
  • rudd;
  • pätt,
  • tükike;
  • liivaprits
  • rotan;
  • dace;
  • minnow;
  • karpkala;
  • skulptuur
  • vuntsidega söe.

Odrauimelised kalad, nagu ahven, ruff, meelitavad kiskjat vähem ligi, ta sööb neid ettevaatlikult – ta pigistab saaklooma tugevalt võimsate lõugadega, kuni see enam välja ei pääse.

Kas haug sööb haugi

Haugid on kannibalistid. See avaldub mitte ainult suurte (üle 10 cm pikkuste) isendite puhul, vaid ka silmade kissitamises. Toidupuuduses söövad nad kergesti oma väiksemaid kolleege. See omadus seletab tõsiasja, et tavaliselt elavad tiigis ühesuurused haugid, kes söövad oma väiksemaid kaaslasi.

Alaskal ja Koola poolsaarel on nn haugijärved, kus leidub ainult haugi. Nii et kiskja elab seal ainult kannibalismi tõttu: kõigepealt sööb ta kaaviari ja seejärel söövad suured isendid väiksemaid.

Mida haug sööb: mida ta sööb, kuidas ja keda ta jahib?

Mida ta veel sööb?

Haugi dieet võib hõlmata mitte ainult erinevat tüüpi kalu, vaid ka muud tüüpi loomi:

  • hiired;
  • konnad;
  • valgud;
  • rotid;
  • vähid;
  • veelinnud, sh pardipojad;
  • roomajad.

Kuid ta sööb raipe või magavat kala väga harva, ainult siis, kui ta on väga näljane.

Kuidas ja millal haug jahtib

Enamasti elab ja jahib haug üksi. Mõnikord võivad nad moodustada mitmest isendist koosnevad rühmad.

Haug jahtib peamiselt kahel viisil:

  1. Varitsusest hiilimisega.
  2. tagaajamisel.

Veehoidlates, kus on piisavalt taimestikku, leidub kaldaid, kive, rannikupõõsaid, üleulatuvaid kaldaid, haug ootab liikumatult varitsuses ohvrit ja tormab talle välkkiirelt, kui ta läheduses ujub. Seal, kus taimestikku on vähe, jahib ta jälitades ja kiskja võib ohvrit jälitada mitte ainult vees, vaid ka õhus, tehes hämmastava iluga hüppeid.

Mida haug sööb: mida ta sööb, kuidas ja keda ta jahib?

Foto: Milline näeb haug välja tõrksus jahti pidades

Küttimine langeb igal viisil intensiivsematele toitumisperioodidele: sügisel, mil kalad liiguvad massiliselt sügavamatesse soojadesse vetesse, ja kevadel, kalade kudemisperioodil. Külmadel kuudel muutub varitsusjaht keeruliseks, kuna taimestik väheneb oluliselt – taimed settivad põhja.

Talvel sööb haug vähem meelsasti ega ela enam nii eraldatult kui tavaliselt, kuigi arvatakse, et see kala ei ole koolis. Eduka jahi puhul mängib olulist rolli vee temperatuur – selle langusega kiskja muutub loiuks.

Haug haarab oma saagi juhuslikult, kuid ta neelab selle eranditult peast. Kui püütud saak on üsna suur, hoiab kiskja seda suus, kuni allaneelatud osa seeditakse. Suured haugid neelavad oma saagi tervelt alla.

Tema seedimine on halvasti arenenud. Tänu haugi elastsele kõhule, mis võib kahekordistuda, topib ta selle kõhu täis ja siis suudab ta allaneelatud toitu seedida rohkem kui ühe päeva, aga isegi nädalaid. Aja jooksul muutuvad mao seinad poolläbipaistvaks. On olnud juhtumeid, kui haug haaras endast kaks korda suurema kala.

Mitu korda päevas haug sööb

Suvel sööb täiskasvanud haug reeglina 2 korda päevas:

Mis kell haug jahtib

  1. Hommikul kella 2-st viieni.
  2. Õhtul 17-18.

Ülejäänud päevadel haug nii aktiivne ei ole. Päeval ja öösel kiskja enamasti puhkab, seedides allaneelatut.

Mida haug sööb: mida ta sööb, kuidas ja keda ta jahib?

Haug on väga oluline kala mitte ainult looduses, vaid ka inimese elus. Just tema ei luba reservuaaride ülerahvastamist erinevate kalaliikide poolt. Lisaks, süües teisi loomamaailma esindajaid, tagab kiskja ökoloogilise tasakaalu looduses. Teisalt toituvad paljud loomad ka haugist. Imetajad saagivad täiskasvanud isendit, nagu saarmad ja naaritsad, röövloomade seltsi linde – kotkad, kalakotkas jt. Maimud ja noored haugid söövad vees elavad selgrootud – kiili vastsed, ujumismardikad, vesiputukad, kalad – ahvenad, säga jt.

Inimene kasutab seda kala nii toidukaubana kui ka amatöör- ja sportliku kalapüügi objektina.

Video: kuidas haug vee all jahti peab

Nüüd võite julgelt öelda, et olete tuttav haugi ulatusliku toitumisega ja tema jahipidamise omadustega. Teate, et ta ei söö mitte ainult kala, vaid ka teisi loomi, ja ka seda, et tema toit võib koosneda tema omasugustest. See on lihtsalt suurepärane, kui saadud teadmised aitavad teil seda röövellikku trofee püüda.

Jäta vastus