BuzzFeedis on naljakas seik nimega Bacon Lovers Meet Piggy. Videot on vaadatud peaaegu 15 miljonit – võib-olla olete seda ka näinud. Videos on mitu poissi ja tüdrukut, kes ootavad õndsalt, et neile serveeritakse taldrikut maitsvat peekonit, kuid selle asemel antakse neile armas põrsas.
Osalejaid puudutab ja kallistab põrsas ning siis täitub nende silmad piinlikkusest tõdemusest, et nad söövad peekonit, mis on valmistatud nendest armsatest põrsastest. Üks naine hüüab: "Ma ei söö enam kunagi peekonit." Meesvastaja naljatab: "Olgem ausad – ta näeb maitsev välja."
See video pole mitte ainult meelelahutuslik. See viitab ka soolise mõtlemise erinevusele: mehed ja naised tegelevad sageli erinevatel viisidel pingetega, mis tulenevad loomade tapmisest.
mehed ja liha
Paljud uuringud näitavad, et meeste seas on lihasõpru rohkem kui naiste seas ning nad tarbivad seda suurtes kogustes. Näiteks 2014. aasta näitas, et USA-s on märgatavalt rohkem naisi, nii praeguseid kui ka endisi veganeid. Naised loobuvad lihast suurema tõenäosusega kui mehed selle välimuse, maitse, tervise, kaalulanguse, keskkonnaprobleemide ja loomade heaolu pärast. Mehed seevastu samastuvad lihaga, võib-olla liha ja mehelikkuse ajalooliste seoste tõttu.
Naised, kes söövad liha, kasutavad sageli veidi teistsuguseid strateegiaid kui mehed, et vältida loomade söömise pärast süütunnet. Psühholoog Hank Rothberber selgitab, et mehed kui rühm kalduvad toetama inimeste domineerimise tõekspidamisi ja liha pooldavaid põhjendusi põllumajandusloomade tapmisel. See tähendab, et nad nõustuvad tõenäolisemalt selliste väidetega nagu "inimesed on toiduahela tipus ja tahavad loomi süüa" või "liha on liiga maitsev, et muretseda kriitikute öeldu pärast". Ühes uuringus kasutati 1–9 kokkuleppe skaalat, et hinnata inimeste suhtumist liha pooldavatesse ja hierarhilistesse põhjendustesse, kusjuures 9 oli "täiesti nõus". Keskmine vastamismäär oli meestel 6 ja naistel 4,5.
Rothberber leidis, et naised kasutasid kognitiivse dissonantsi vähendamiseks tõenäolisemalt vähem selgesõnalisi strateegiaid, näiteks vältisid mõtteid loomade kannatustest liha söömisel. Need kaudsed strateegiad on kasulikud, kuid need on hapramad. Loomade tapmise tegelikkusega silmitsi seistes on naistel raskem vältida nende taldrikutel olevate loomade haletsemist.
Lapse nägu
Väikeste loomade nägemine mõjutab eriti tugevalt naiste mõtlemist. Imikud, nagu väikesed lapsed, on eriti haavatavad ja vajavad vanemlikku hoolt ning neil on ka stereotüüpselt “armsad” näojooned – suur pea, ümar nägu, suured silmad ja punnis põsed –, mida me beebidega seostame.
Uuringud näitavad, et nii mehed kui naised võivad märgata laste nägudel armsaid jooni. Eriti emotsionaalselt reageerivad naised aga armsatele lastele.
Seoses erinevate arvamustega liha ja naiste emotsionaalse seotusega lastega tekkis teadlastel küsimus, kas naistele võib liha eriti ebameeldiv olla, kui tegemist on loomapoja lihaga. Kas naised näitavad põrsa vastu rohkem kiindumust kui täiskasvanud sea vastu? Ja kas see võib panna naisi lihast loobuma, isegi kui lõpptoode näeb looma vanusest olenemata välja ühesugune? Teadlased esitasid sama küsimuse meestele, kuid ei oodanud suuri muutusi nende positiivsema suhte tõttu lihaga.
Siin on siga ja nüüd söö vorsti
781. aastal kingiti Ameerika meestele ja naistele pilte loomapoegadest ja pilte täiskasvanud loomadest koos liharoogadega. Igas uuringus oli lihatootel alati sama kuvand, olgu tegemist täiskasvanu või lapse lihaga. Osalejad hindasid oma isu toidu järele skaalal 0–100 (alates „Üldse mitte isuäratav“ kuni „Väga isuäratav“) ja hindasid, kui armas loom oli või kui hell see neis tundus.
Naised vastasid sageli, et liharoog on vähem isuäratav, kui see on valmistatud noorlooma lihast. Kõik kolm uuringut näitasid, et nad andsid sellele roale keskmiselt 14 punkti vähem. Osaliselt on see tingitud sellest, et loomapoegade nägemine tekitas neis õrnemaid tundeid. Meeste seas olid tulemused vähem olulised: nende isu roa järele looma vanus praktiliselt ei mõjutanud (poegade liha tundus neile keskmiselt 4 punkti võrra vähem isuäratav).
Neid soolisi erinevusi liha osas täheldati hoolimata tõsiasjast, et varem oli leitud, et nii mehed kui naised hindasid koduloomi (kanad, põrsad, vasikad, talled) oma hoolitsuse vääriliseks. Ilmselt suutsid mehed eraldada oma suhtumise loomadesse lihaisust.
Loomulikult ei vaadeldud nendes uuringutes, kas osalejad vähendasid hiljem liha tarbimist või mitte, kuid need näitasid, et hoolivustunde äratamine, mis on meie oma liigi liikmetega suhtlemise seisukohalt nii oluline, võib inimesi muuta – ja eriti naised- -Mõelge ümber oma suhted lihaga.